välisseintega, ehitatud kas rõht- või püstpalk lahenduses. konstruktsioonideks, tuleb suhtuda ettevaatlikult nende lammutamisse ● Mittekandvad siseseinad võivad olla tehtud ka puitsõrestik või nendesse avade tegemisse. Algselt mittekandvaks projekteeritud lahendusena (vt Joonis 2.40). siseseinad võivad olla muutunud aja jooksul kandvateks, näiteks kui ● Kandvad palksiseseinad paksusega 12…15 cm ja seotult välis- vahelae läbivajumisest või välisseinte vajumisest on siseseinale seintega tappliitega on piisavalt tugevad, et võtta vastu vahelagedelt langenud vahelae koormus. tuleva koormuse nende levinuimate sillete juures. ● Oluline on, et siseseinad oleksid välisseintega seotud (eriti just rõhtpalkseinte puhul) ja konstruktsioon töötaks tervikuna. ●
Joonis 2.39 Fassaadi põhilised kahjustused, nende põhjused ja alad. 61 2.4.3 Siseseinte lahendused ja olukord Konstruktiivselt on siseseinad kandvad ja mittekandvad. Valdavalt on palkhoone kandvad siseseinad analoogselt välisseintega, ehitatud kas rõht- või püstpalk lahenduses. Mittekandvad siseseinad võivad olla tehtud ka puitsõrestik lahendusena (vt Joonis 2.40). Kandvad palksiseseinad paksusega 12…15 cm ja seotult välisseintega tappliitega on piisavalt tugevad, et võtta vastu vahelagedelt tuleva koormuse nende levinuimate sillete juures. Oluline on, et siseseinad oleksid välisseintega seotud (eriti just rõhtpalkseinte puhul) ja konstruktsioon töötaks tervikuna. Seinte omavaheline sidumine tagab selle, et palksein ei vajuks keskelt välja. Mittekandvad siseseinad ei kanna küll vahelagedelt tulevat koormust, kuid võivad olla
annaabi.ee 
