Hallstatti idapoolne kultuurirühm: Horvaatia, Sloveenia, Lääne-Ungari, Austria, Moraavia, Slovakkia. Kultuuri läänerühm: Põhja-Itaalia, Sveits, Ida-Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Bohemia. Ka Ibeeria poolsaare lääneosas, Suurbritannias, Iirimaale. Põhja pool ulatus Belgia ja Madalmaadeni. Rikas tuumikala: soolakaevandused. Nimelt vanemal rauaajal hakati soola hankima maa- alustest kaevandustest. Kaubitseti laialt, nt Kreekaga. Nii avaasulad kui ka kindlustatud asulad. Elati palkhoonetes ja poolmaakodades. Nii laiba- kui põletusmatus. Maeti ka saviurnides. Tuntuim on Hallstatti kalme Austrias. Siin oli u 3000 hauda. Maetud u 1100/1000800/700 eKr ja u 800/700450 eKr. Nii laibad kui põletatud surnud. Panused: vanemal perioodil palju nõusid (savi, pronks). Vix kalme Kesk-Prantsusmaal. Kividest kuhjatis, milles puidust hauakamber. Rajatud u 520 eKr. Maetud 3035 a naine, palju panuseid. Hochdorfi kääbas Edela-Saksamaal Hochdorfi külas. Esemed: palju ehteid. Kirved, noad
vundamendi ebaühtlasest vajumisest tekkinud kahjustused; palgi (eelkõige alumised palgiread) biokahjustus (eelkõige mädanikseente kahjustus); rõhtpalkseina puhul võib tekkida probleemi seina stabiilsuse kaotuse osas, kuid salapulgad ja siduvad siseseinad on üldjuhul sellele piisavaks takistuseks; seina enda vajumine tulenevalt kuivamisest või mädanikust. Vundamentide ebaühtlased vajumid tekitavad samuti probleeme seintele. Rõht- palkhoonetes on vundamendi vajumi mõju seina kandevõimele väiksem, kuna seintel on suhteliselt suur jäikus ja tugevus. Karkass-seinad on ebaühtlaste vajumite suhtes tundlikumad ja võivad tekitada avariiohtlikke olukordi. Vundamendi ebaühtlast vajumist (Joonis 2.28) esines uuritud elamutes peamiselt Tartus. Vundamentide vajumine on peamiselt aluspinnase geoloogilistest tingimustest tulenev probleem. Joonis 2.28. Hoone on ebaühtlaselt vajunud