SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tehakse kokkuvõte ajakirjas Ehitaja (aprill, 2014) ilmunud artiklist „Palkseina tüüpiliste nurgasõlmede õhuleketest“. Artikli autor Andres Uus tutvustab lugejatele enda 2013. a Eesti Maaülikoolis kaitstud magistritööd „Seestpoolt lisasoojustatud palkseina soojus-ja niiskusrežiim ning tüüpiliste nurgasõlmede õhulekked“. Magistritöö eesmärgiks oli hinnata palkelamu tüüpiliste nurgasõlmede õhulekkeid katsemaja näitel. Töö tegemiseks projekteeriti ja ehitati katsemaja. Töö käigus hinnati nelja erineva nurgatapi (post-, järsknurk, Norra ja kalasabatapp) ja kogu hoone õhulekkeid. Uuringu käigus viid läbi katsed kestsid 14 kuud. 3 1. PALKSEINA ERINEVAD NURGALAHENDUSED JA ÕHULEKETE MÕÕTMINE 1.1 Neli erinevat nurgalahendust
Siseseinad olid enamasti kandvad, seega oli oluline vältida nende vajumist. Renoveerimise käigus oli mitmes elamus siseseinte asukohtasid muudetud või ukseavasid suurendatud, muudatustest tulenevaid kandevõime probleeme ei täheldatud. Siseseintel esines mädanikkahjustusi vaid üksikutel juhtudel (Joonis 2.22 paremal). Probleemiks olid ka soojamüüri või ahjuga piirnevad siseseinte kiviosad, millesse olid seinaosade erineva soojuspaisumise tõttu tekkinud praod (Joonis 2.22 vasakul). Palkelamu elanikud siseseinte helipidavust probleemiks ei pidanud, kuna tegemist oli ühe pere elanikega. Joonis 2.22 Pragunenud kivisein ahju kõrval (vasakul). Mädanikkahjustusega palkvaheseina alumine palk (paremal). 2.4.1 Märjad ja niisked ruumid Niisked ja märjad ruumid on ruumid, kus kasutatakse normaaltingimustest enam vett: Märjad ruumid on vannituba, duširuum, sauna leili- ja pesuruum: o kõrge siseõhu suhteline niiskus,
annaabi.ee 
