neil taanlased Saaremaale rajatud linnuses alistuma sundida. Järgnevatel aastatel kasutasid eestlased taolisi kiviheitemehhanisme Viljandi, Tartu, Muhu jt linnuste kaitsmisel. Kroonika järgi üritati nende abil purustada eelkõige piirajate heitemasinaid. Piiramistorn Piiramistorn oli tugev mitmekorruseline palkehitus linnade ja linnuste ründamiseks. Neid tunti juba 9. sajandil e.Kr Assüürias, järgnevalt ka Kartaagos, Kreekas jm. Taas hakati piiramistorne laiemalt kasutama ristisõdades ja neid valmistati Euroopas mõnel pool kuni 15. sajandini. Eestisse jõudsid esimesed piiramistornid 13. sajandi alul koos saksa ristisõdijatega, kes kasutasid neid Läti Henriku kroonika andmeil Eesti linnuste piiramisel üsna sageli. 1224. aastal Tartu all ehitasid
arvatakse, et tilgakujulised olid siin rohkem levinud. Rüütlitega tulid Eestisse ka täismetallist kilbid, mida siin valmistada ei osatud. Need olid kergemad ja liikuvamad, kui puitkilbid. Kilpide peal oli alati ohtralt kaunistusi. Sinna maaliti tavaliselt malevasümboolikat, et omasid ära tunda või niisama kaunistusi. Piiramistorn Piiramistorn on tugev mitmekorruseline palkehitus linnade ja linnuste ründamiseks. Piiramistorne kasutati juba enne Kristuse sündi, taaskasutusele võeti need ristisõdades ning valmistati kuni 16. sajandini. Läti Henriku andmetel kasutati neid üsna laialt Eesti- ja Liivimaa linnuste piiramisel. Nii Tartu linnuse piiramisel 1224. ehitavad sakslased "... väga tugeva puust torni, mille nad valmistavad osavalt suurtest ja väga kõrgetest puudest kaheksa päevaga linnusega ühekõrguse."
annaabi.ee 
