asula Saaremaal). Kindlustatud asulad pole täielikult säilinud, kõige paremini on säilinud müürivundamendid. Näiteks: Asva asula suuruseks on 3500 m 2 ja see asus laiu või poolsaare laadse ala peal see oli veega ümbritsetud; on leitud 1,3-1,6 meetri laiune teadmata kõrguses paekivimüüri vundament, mis seda omakorda ümbritses. Arvatakse, et paekivimüüri peal võis olla palkidest tara. Selle müüri piiridest on leitud jälgi palkehitistest. On pakutud, et sellest kindlustatud asulas elas mingitsorti pealik, kes selle ümbritseval territooriumil (200-300 km2) kontrollis kaubandust ja käsitööd. Kindlustatud asula oli loodud pealiku väärtuste ehk pronksesemete ja kariloomade kaitsmiseks karjakasvatus oli kõrvale tõrjunud küttimise. Teine kinnismuistis on vanimad põllujäänused (vanuseks kuni 3000 aastat). Leiukohaks Saha-Loo Tallinna lähistel. Tegemist on põlispõldudega. Kasutati põlluharimisel leitud kive
Esimeseks uueks kinnismuistiseks olid kindlustatud asulad. Neid on leitud eeskätte Saaremaalt ja põhjarannikult. Need rajati eelistatavalt poolsaarele/jõekääru/Asva asula lausa laiul. Neid kaitstes paekividest laotud müür ja leitud kindlustatud asulate põhjal võis müüri paksus olla 1,3-1,6 meetrit. Kõrguse kohta andmed puuduvad, sest neid pole säilinud täielikult, kas peal mingi puidust tara oli seda ka ei tea. Müüride seest on leitud jälgi erinevatest palkehitistest (nende poste). Neid asulaid lahti kaevates on leitud loomaluid, mis kuulusid põhiliselt koduloomadele, vb oli see üheks põhjuseks, miks neid kindlustatud asulaid rajati, ehk tekkisid väärtuslikud objektid koduloomad, mis ärgitasid ümbrikkaudseid kallale tungima ja oli vaja end kaitsta. Väärtuseks olid ka pronksesemed. Oletus on, et neis elasid pealikud, kes kontrollisid ka laiemal alal toimunud käsitööd ja kaubandust. Kuna neid asulaid
annaabi.ee 
