nähtud, ta ju ei ole. Pigem on ta traditsionaalsete moraalinormide suhtes teatud tingimustel ükskõikne. Kodanikearmee. Machiavelli on väga kriitiline palgaarmee suhtes. Ta pidas kodanikearmeed korra aluseks, sest riigi aluseks üldse on head seadused ja head relvad. Palgaarmee aga ei karda jumalat, palgasõdurid on küll julged sõprade seas, kuid arad vaenlaste ees, nad on nõus võitlema selle eest, kes maksab rohkem, kuid ei ole ustavad kellelegi, on tihti isegi ohtlikumad palkajale kui tema vaenlastele. Kodanike armeed aga ühendab patriotism. Machiavelli soovib ühendada ja hoida Itaaliat seesmiste korratuste ja lõhede eest ning kaitsta seda väliste vaenlaste eest. Kui riigi julgeolek on ohus, siis on see kõige tähtsam küsimus, ei õiglus ega ebaõiglus, inimsus ega õelus, au ega häbi tohi sellega konkureerida. Valitsusvormid jaotab ta kaheks: vabariigid (demokraatiad, aristokraatiad või oligarhiad) ja monarhiad
rahvast head kodanikud. Rahvast peab harima läbi selliste seaduste, mis looksid olukorra, kus pole kasulik olla halb. Kodanikearmee Machiavelli on väga kriitiline palgaarmee suhtes. Ta pidas kodanikearmeed korra aluseks, sest riigi aluseks üldse on head seadused ja head relvad. Palgaarmee aga ei karda jumalat, palgasõdurid on küll julged sõprade seas, kuid arad vaenlaste ees, nad on nõus võitlema selle eest, kes maksab rohkem, kuid ei ole ustavad kellelegi, on tihti isegi ohtlikumad palkajale kui tema vaenlastele. Kodanike armeed aga ühendab patriotism. Machiavelli soovib ühendada ja hoida Itaaliat seesmiste korratuste ja lõhede eest ning kaitsta seda väliste vaenlaste eest. Kui riigi julgeolek on ohus, siis on 45 see kõige tähtsam küsimus, ei õiglus ega ebaõiglus, inimsus ega õelus, au ega häbi tohi sellega konkureerida.