kaasinimestega. Tehniliselt arenenud ühiskonnas nõrgenevad traditsioonilised sotsiaalsed ja kohalikud sidemed inimeste vahel. Inimene kaotab kiiresti oma isikupära. Kergesti mõjutatavad on kodanikud. POLIITILISED HUVID Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskond on inimeste kooslus, organiseeritud kogum, milles selles üksikliikmed on omavahel otseselt või kaudselt seotud ühise tegevusega ning moodustavad keeruka ja paljutasandilise sotsiaalsete suhete süsteemi. Poliitikateaduse üks olulisemaid probleeme seisneb selgitamiseks, mis on inimeste poliitilised huvid, millest need tulenevad ning kuidas sotsiaalsed asjaolud ja nende muutused põhjustavad ning kujundavad poliitikat ja selle valikuid. Mingi ühe või mitme tunnuse järgi mõtteliselt eristatud inimeste gruppi, kes täidavad ühiskondlikus süsteemis ühist funktsiooni või hõlmavad ühise koha, nimetatakse sotsiaalseks grupiks
Maksu-ja rahanduspoliitika vahenditega jaotab riik ümber SKP. Poliitilised huvid Ühiskonna huvid 1. Ühiskonna sotsiaalne struktuur 2. Huvigrupid 3. Avalik arvamus 4. Massikommunikatsioon ja massimeedia 5. Avaliku arvamuse kiujundamine 6. Sotsiaalsed huvid 7. Poliitilised huvid Inimene on sotsiaalne olend, kes suudab intellektuaalselt areneda ainult ühiskonnas.Ühiskond on inimeste kooslus, organiseeritud kogum, mille sees üksikisikud moodustavad keeruka ja paljutasandilise sotsiaalsete suhete süsteemi. Ühiskonna elu reguleerivad sotsiaalsed normid, huvid tööjaotuse süsteemis, võimusuhted ja majanduslikud huvid, ideoloogilised põhimõtted. Poliitikateaduse üks olulisemaid ülesandeid seisnebki selles, et selgitada, kuidas inimeste poliitilised eelistused või valikud tulenevad nende kuuluvusest teatud sotsiaalsetesse gruppidesse, kuidas sotsiaalsed asjaolud ja nende muutused põhjustavad ning kujundavad poliitikat ja selle valikuid.