Seemnis viljakest on nahkjas, ei kasva seemnekesega kokku PÄEVALLILL · Tiibvili seemnis, mille viljakestal on nahkjad või kilejad tiibjad väljakasved SAAR Jagutiibvili -VAHER · Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristisuunas üheseemnelisteks osadeks. PÕLDRÕIGAS · Lihakvili lihaka viljakestaga, enamasti paljuseemnelised · Luuvili Viljakest eristunud õhukeseks eksokarbiks, lihakaks mesokarbiks ja puitunud endokarbiks. PLOOM, MANDEL, PAAKSPUU Kogu-luuvili apokarpsest emakkonnast luuvili VAARIKAS Kuiv luuvili harva KOOKOSPALM MARJATAOLISED VILJAD · Pomerantsvili e hesperiid eksokarp eeterlike õlide mahutitega, mesokarp kuiv, valge, endokarp mahlakas, lihakas. APELSIN, SIDRUN, MANDARIIN
lubjarikkaid muldi. Looduslikult niitudel, teeservadel. Kõik taime osad mürgised. Harilik varsakabi (Caltha palustris) Sugukond: tulikalised (Ranunculaceae) Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline 1540cm kõrgune rohttaim. Läikivad tumerohelised sõrmjad lihtlehed. Õitseb 22,5 nädalat aprill/mai. Vahel teist korda august/september. Läikivad kollased kahesugulised Click to edit Master text styles õied. Second level Paljuseemnelised kukkurviljad. Third level Paljuneb seemnete ja roomavate Fourth level võsunditega. Fifth level Kasvab soodes ja veekogude kallastel. Liigniiskes mullas metsistub. Nõrgalt mürgine.
põõsad ja puitliaanid. Liaaniliikidel võrse tipmised lehed tihti alusel kokku kasvanud ja võrset ratasjalt ümbritsevad. Osadel liikidel võrsed säsiga, osadel õõnsad. Õied on tavaliselt kahekaupa või liaaniliikidel tavaliselt 6 kaupa männasjalt, viietised, meerikkad, värvuselt valgest kuni punaseni, paljudel liikidel tugevalõhnalised. Viljad on ühe kuni paljuseemnelised mahlakad marjad, millised tihti kahe- või enama kaupa kokkukasvanud, värvuselt valgest kuni mustani, sinist värvi viljadega liikidel enamasti söödavad. [9] Perekonnas umbes 180 liiki, kasvades põhjapoolkera parasvöötmes. Paljundatakse seemnetega, haljaspistikutega ja pistokstega. Liigid ja sordid leiavad väga laialdast kasutamist haljastuses, kuna
) [lonìtsera] Perekonda kuuluvad enamasti suvehaljad, harva igihaljad vastakute lühirootsuliste lihtlehtedega põõsad ja puitliaanid. Liaaniliikidel võrse tipmised lehed tihti alusel kokku kasvanud ja võrset ratasjalt ümbritsevad. Osadel liikidel võrsed säsiga, osadel õõnsad. Õied on tavaliselt kahekaupa või liaaniliikidel tavaliselt 6 kaupa männasjalt, viietised, meerikkad, värvuselt valgest kuni punaseni, paljudel liikidel tugevalõhnalised. Viljad on ühe kuni paljuseemnelised mahlakad marjad, millised tihti kahe- või enama kaupa kokkukasvanud, värvuselt valgest kuni mustani, sinist värvi viljadega liikidel enamasti söödavad. Perekonnas umbes 180 liiki, kasvades põhjapoolkera parasvöötmes. Paljundatakse seemnetega, haljaspistikutega ja pistokstega. Liigid ja sordid leiavad väga laialdast kasutamist haljastuses, kuna ei ole mullastiku suhtes
Loniceri (1528-1586) järgi. Perekonda kuuluvad enamasti suvehaljad, harva igihaljad vastakute lühirootsuliste lihtlehtedega põõsad ja puitliaanid. Liaaniliikidel võrse tipmised lehed tihti alusel kokku kasvanud ja võrset ratasjalt ümbritsevad. Osadel liikidel võrsed säsiga, osadel õõnsad. Õied on tavaliselt kahekaupa või liaaniliikidel tavaliselt 6 kaupa männasjalt, viietised, meerikkad, värvuselt valgest kuni punaseni, paljudel liikidel tugevalõhnalised. Viljad on ühe kuni paljuseemnelised mahlakad marjad, millised tihti kahe- või enama kaupa kokkukasvanud, värvuselt valgest kuni mustani, sinist värvi viljadega liikidel enamasti söödavad. Perekonnas umbes 180 liiki, kasvades põhjapoolkera parasvöötmes. Paljundatakse seemnetega, haljaspistikutega ja pistokstega. Liigid ja sordid leiavad väga laialdast kasutamist haljastuses, kuna ei ole mullastiku suhtes eriti nõudlikud ning nende hulgast on valida taimi nii vertikaalhaljastuseks kui
annaabi.ee 
