saavutas panhelleenilise kuulsuse Olümposele kolimata. Artemis: Apollo kaksikõde, mõneti tegevuslik paarisõde, nt tappes nooltega naisterahvaid, samal ajal kui Apollon küttis mehi. Artemis on taas Kreeka usulise dihhotoomia näidis. Ta on ühest küljest neitsilik naiskütt, eriti Lääne-Kreeka doorlaste seas, julmavõitu jumalanna, kes muundas süütult piiluva Teeba printsi Aktaioni oma koerte poolt õgitavaks sokuks. Teisest küljest esineb Artemis Väike-Aasias kui paljurinnaline, ülitoitev ja emalik viljakusjumalanna. See Artemis on lõvidest ümbritsetud anatoolia Kybele. Artemis nime murdelised teisendid sõnast arktos tähendab ,,karu". Dionysos: Klassikalises müüdis on ta teebalane, Semele kantud, aga hiljem pärast ema põlemist, isa Zeusi reide õmmelduna ilmale tulnud. On olemas traditsioon Dionysose saabumisest vööralt maalt, Früügiast või Lüüdiast Väike-Aasiast või põhjapoolsest Traakiast. Nendes lugudes lõppevad
Se juhul viidi ta Taurisesse, kus temast sai Artemise preestrinna. Seal hakkas ta sooritama Artemise auks inimohreid. Tegelt seondusid seal üldiselt verised rituaalid, nt kõri kraabiti noaga. Üldse olid Artemise ohverdused ka inim/looma verega seotud. Orion oli üliha kütt, aga seksuaalne predator. Ephesuse Artemis, seal oli ta linnriigi keskne jumalanna. Selle linna oli rajanud amatsoonid. Seal austati Artemist suht tavaliselt. Kujunes välja kultuskuju, nö paljurinnaline Artemis (rinnaehe, kus ripuvad asjad alla, mis hiliantiigis peeti rindadeks. Praeguseks peetakse seda loodusandiseks). Kuju on ka üleni kaetud metsloomade kujutistega. Hekate Seotud Artemisega- nõod. Mõlemad päris taevastest jumalatest. Ta seondus oluliselt Kuuga, kuigi Selene on oli. Artemis oli noorkuu, Selene täiskuu ja Hekate vanakuu. Kui Hekate on taevas, on ta Selene, kui maa peal, siis Artemis, kui maa all, siis Persephone.