Alates 1533. Aastast, päraast viimase inkade imperaatori mõrvamist kuni iseseisvumiseni 1830. a. Valitsesid maad hispaanlased. Enamik ekuadorlasi elab Costa piirkonna madalikel või Sierras. Viimase aastate majanduskasvu on põhjustanud naftarikkus. Rohkem kui pool rahvastikust on indiaani-hispaania päritolu metsiidid. Mustanahalised elavad rannikul. Indiaanlased, kes moodustavad rahvastikust umbes veerandi, nõuavad Equadori nimetamise paljurahvuseliseks riigiks, kus erinevaid indiaani hõime tunnustataks igaüht rahvusena. Selle tagajärjel on kujunenud tugev ning ühtne indiaaniliikumine. Ametlikuks keeleks on hispaania kui kõneldakse ka ketsuka keelt. Keskmine asustustihedus Ecuadoris on 44 in./km, tihedaim on see mägedevahelistes nõgudes, väga hõredalt on asustatud Oriente ja Galapose saared. 95% usklikest on katoliiklased. Umbes 7% täiskasvanud elanikest ei oska lugeda ega kirjutada. Riik
Praeguseks on küla 1700 elanikust eestlasi vaid umbes 8%. Küla saanud pärimuse kohaselt nime esimese eestlase Ivanovi järgi, sest eestlastele ja teistelegi luterlastele antud Siberis sageli vene nimed. Kaseküla (Berrjozovka) asutati 1902 Eestimaa eri piirkondadest pärit inimeste poolt. Küla sai oma nime ümbruskonnas kasvava kasemetsa järgi. Esialgu elati kruntidel nagu enamikes teisteski asundustes14. Praegune tihe asustus on kollektiviseerimise tagajärg, paljurahvuseliseks muutumine sai siingi alguse sõjajärgsel perioodil. Nüüd on 580 elanikust eestlasi umbes üks kolmandik. Suurmajandi päevil arenes Kaseküla jõudsasti pea igasse peresse hangiti telefon, televiisor, sageli Eestimaalt ostetud mööbel. Kaseküla koolis käivad ka ümbruskonna vene külade lapsed. Lillengofi (Lilienhof, Liliengof, Lillengofka) on 1902. aastal asutanud Simunast pärit ning mõnda aega Peterburi kubermangus elanud eestlased, neid oli 360 hinge 15. Tänapäeval
annaabi.ee 
