Nad näevad välja nagu mõnekümne sendimeetri pikkused männitaimekese. Tallus on eristunud varrelaadseks peateljeks, lehtede taolisteks külgharudeks ning risoidi laadseteks kinnitusorganiteks. Nad koosnevad väikestest ümmargusteks sõlmerakkudeks ning pikkadeks sõlmevaherakkudeks. Murdunud vetikatükkidest võivad areneda uued vetikataimed. Mändvetikatel on ebameeldiv lõhn. Mändvetikad võivad kasvada natuke sügavamal kui rohevetikad, umbes 2-3 meetri sügavusel. Levinud paljunemisviisiks on vegetiivne paljunemine lehe ja varre tükikestega. Mõned liigid tekitavad selleks erilised mugulakesed, mille kuju on liigile iseloomulik. Mändvetikatel puudub sugutu sigimine eoste abil. Suguliseks sigimiseks tekivad lehtede küljes lehekeste kaenlas spetsiaalsed sigimisorganid: isassuguorganid milles valmivad viburitega spermasoidid ning emassuguorganid, kus valmib suhteliselt suur, liikumatu munarakk. Pärast viljastumis kattub munarakk tiheda kestaga ning hakkab
--- 54 Mis on sugulise paljunemise eelised? Sugulise paljunemise korral on iga järeltulija ainulaadne, st teistest mõnevõrra erinev. Näiteks võib ta olla vastupidavam mõne haiguse suhtes, parema kaitsevärvusega või muu sobivama tunnusega, mis annab talle eelise elus toime tulla. Kuigi suguline sigimine on keeruline ning nõuab aega ja energiat (nt partneri leidmine), on see kokkuvõttes tõhusam. Vastasel juhul ei oleks see kujunenud valdavaks paljunemisviisiks loomariigis. Kas ilma partnerita saab suguliselt sigida? Uus organism võib erandkorras areneda ka viljastamata munarakust (see on neitsisigimine). Niisugust sigimist esineb näiteks mesilastel, sipelgatel, vesikirpudel ja lehetäidel. Vahel on kasulik paljuneda väga kiiresti, kui elutingimused on head ja toitu rikkalikult. Taimemahlast toituvate lehetäide emased annavad suvel ilma isaste osaluseta suure hulga samast soost järglasi. Nii piisab paarist emasest lehetäist, et
annaabi.ee 
