karvakestest, viburitest, rakumembraanist, rakukestast ja limakapslist. Ainete kandumine raku ühest osast teise toimub valdavalt difusiooni teel. Gaasivakuoolid on valgulise membraaniga põiekesed, mis esinevad mõnede bakterite tsütoplasmas (aitavad vees elavatel organismil pinnale tõusta või laskuda). Bakterid paljunevad pooldumise teel (eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees) ning suhteliselt kiiresti. Mõned bakterid võivad paljuneda ka pungumise teel, paljunemisrakkudega või mütseeli tükikeste abil. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, võib osa liike moodustada spoore (väljutab osa veest ja organellidest ning kattub tiheda kestaga, elutunnused peaaegu puuduvad). Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toiduta elada aastasadu, taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi keetmist. Sobivasse elukeskkonda tagasi sattudes jätkab bakter oma normaalset elutegevust.
(http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/lagunemine.htm) Bakterite kasv ja paljunemine Kuna bakterirakk on väga väike, on iga üksiku raku kasvu väga raske uurida. Seetõttu kirjeldatakse tavaliselt populatsiooni kasvu. Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega. Kumbki pooldumisel moodustuv tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist. Niitjad bakterid saavad paljuneda nii niiditükikestega kui ka niidist eralduvate liikumisvõimeliste paljunemisrakkudega. Bakterid paljunevad väga kiiresti. Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nimetatakse generatsiooniajaks. Soodsates tingimustes toimub kiirestikasvavate rakkude pooldumine iga 20-30 minuti järel. Enamik baktereid aga ei paljune nii kiiresti ja nende 4 generatsiooniaeg on soodsates tingimustes 1-3 tundi. Bakterite paljunemiskiirus sõltub
annaabi.ee 
