Looduslik valik paremini kohastunud genotüübid annavad suurema panuse tulevastesse põlvkondadesse. Tunnuste päritavus näitab, kui determineeritud mingisugune tunnus on ehk kui suur on selle tunnuse määramisel geneetilise komponendi roll. Allokatsioon - paigutus ühte või teise funktsiooni, mis on seotud kohasusega. (Kuhu paigutada ressurss, kas kasvu või paljunemisse? ) Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse või paljunetakse. Iteropaaria elu jooksul mitu paljunemispingutust, paljunetakse korduvalt. Linnud. Senelpaaria elu jooksul tehakse üks paljunemispingutus, paljunetakse ainult ühe korra. 5 tähtsamat elukäiguomadust: Organismi arenguks kulunud aeg - ontogeneesi kiirus; kasvukiirus Järglaste arv Noorjärkude suremus Täiskasvanute suremus Intervall paljunemispingutuste vahel R- valiku vastus (response) kui intensiivselt on valik mingit tunnust mõjutanud. R h2S S valiku surve erinevus hetkeolukorra ja ideaali vahel. H on tunnuste päritavus.
outbriidingu puudumise. Kusjuures kaugemale levivad rohkem emased (Y kromosoom levib aeglasemalt kui X) 43 MIGRATSIOON – Levimise erivorm Suure hulga isendite suunatud liikumine ühest kohast teise. Migratsiooni tüübid: 1. Korduvkasutusega pilet Tavaline interopaarsetele liikidele – korraga saadakse vähe lapsi, mitu paljunemispingutust. • Rändlinnud • Suurte mereimetajate ränded (rändkilpkonn, vaal) Põhjustab: aastaaegade vaheldumine 2. Edasi-tagasi pilet Migreerutakse toitumispaika ja üks kord paljunemispaika. Tavaline semelpaarsetele liikidele – elu jooksul toimub 1 paljunemispingutus. nt: sääsed. Sünnivad/kasvavad lombis ja siis lähevad verd imema. Naasevad paljunemispaika, munevad ja surevad nt: vaikse ookeani lõhelised
annaabi.ee 
