A. lx B. ax C. vx D. mx E. R0 See mõõdik on paljunemisväärtus, C on õige; 137. Kas populatsiooni puhas kasvukiirus on defineeritud kui: A. Keskmine järglaste arv, mida üks populatsiooniliige elu jooksul toodab? B. Keskmine järglaste arv, mida üks populatsiooniliige ajaühikus toodab C. Keskmine puhaste laste arv, keda üks populatsiooniliige mustades tingimustes toodab? D. Keskmine kõrge kohasusega järglaste arv, mida iga paljunemispingutuse korral toodetakse? Definitsiooni kohaselt on A õige; 138. Kuidas aitavad häiringud kaasa liigilise mitmekesisuse tekkimisele ja püsimisele: A. Takistavad konkurentsitasakaalu tekkimist (domineerimisvõimeliste liikide vohamist)? B. Tekitavad materjali kunstliku valiku jaoks? C. Kiirendavad liigitekke mehhanisme? D. Seovad atmosfäärist molekulaarset lämmastikku? Häiringud tabavad valusamalt domineerimisvõimelisi liike, A on õige; 139
- Seletatakse evolutsiooni läbi ökoloogiiste protsesside. - 1 suur põhiküsimus: miks? - Vaatluse all on elukäigutumus – elulised/olulised omadused, mis on seotud organismi kasvu/paljunemisega. Nt: keha suurus, eluiga, paljunemispingutuste arv, järglaste arv, .... - Eesmärk selgitada, kuidas evolutsioon võõi elukäigutunnusteni. Evolutsiooniteooriale panid aluse Darwin ja Wallace. Optimaalse kurna suuruse kujunemine (clutch size). Järglaste arv 1 paljunemispingutuse käigus. a) Evolutsioon liigub alati suurema fitnessi suunas. Suurem fitness = rohkem elujõulisi järglasti (lapselapsi). See on genotüübi suhteline ppanud tulevastesse põlvkondadesse. Mida suurem kurn, seda suurem fitness b) Olemas optimum, kus summaarne kohasus on suurim. Linnud on iteropaarsed – palju paljunemispingutusi (vs iteropaarsed – 1 paljunemine elus). Väga suur kurna suurus kurnab emast ja on võimalus, et ta ei saagi rohkem järglasi. Enese säilitamine on oluline! c)