tervist. Mõju eluslooduse mitmekesisusele Turism võib eluslooduse mitmekesisust vähendada mitmel moel, nt konkureerides temaga elupaikade ja loodusvarade pärast. Konkreetsemalt võib elusloodust kahjustada. Näide: Kreekas, Zakynthoses , mis on merikilpkonna tähtsaim paljunemisala, on liivarandadel asuvad munemispaigad häiritud, turismiarenduse ja turistide käitumisega hävitatud. Kahjuks kattub turismi kõrghooaeg ohualti merikilpkonna paljunemisperioodiga. Maa degradeerumine Nii uuenevaid kui uuenematuid loodusvarasid võib otseselt mõjutada turismirajatiste, teede ja lennuväljade ehitamine, maa kasutamine majutusasutuste ja teiste infrastruktuurirajatiste jaoks ning ehitusmaterjalide kasutamine (liivakaevandamine). Metsad kannatavad sageli turismi kahjuliku mõju all, sest metsa võetakse maha küttepuude saamiseks ja ehitistele maa vabastamiseks.
jaoutunud ( juhuslik jaotumus, rühma-e agregatiivne jaotumus, ühtlane e. Regulaarne jaotumus) Võimalikud nende kolme põhitüübi kombinatsioonid->( nt Rühmad on jaotunud ühtlaselt) Alelobaatilised võimed taimede võime eritada juurtest tokslisi aineid, et hoida eemal liigikaaslased, et ei tekiks konkurentsi. Gruppidesse kogunemise phjused Kasvukeskkonna lokaalsed erinevused Ööpäevased ja sesoonsed( aastaajased) muutused ilmastikus Seosed paljunemisperioodiga. Sotsiaalsed sidemed ( kõrgematel loomadel) Allee reegel Alle reegel( allee printsiip) seaduspärasus, mille järgi asunditena elavate loomade( näiteks kajakad) iive alaneb nii väga väikese kui ka väga suure asustustiheduse korral. Agregatsiooni head ja vead: Ökoloogiline reegel tendents agregatsioonile on pöördvõrdelises sõltuvuses arengujärgu liikumisvõimega Ellujäämus suurem, samas suurem konkurents.
Oma kasvukohtades võivad populatsiooni indiviidid olla jaotunud kolmel viisil: 1) Juhuslik. 2) Rühmajaotumus e agregatiivne jaotumus. 3) Ühtlane e regulaarne. Kokkuvõtteks: organismide territoriaalstruktuuri määrab peaasjalikult ära ressursside jaotus ja liigisisesed interaktsioonid. Gruppidesse koondumise põhjused: 1) kasvukeskkonna lokaalsed erinevused; 2) ööpäevased ja sesoonsed muutused ilmastikus; 3) seosed paljunemisperioodiga; 4) sotsiaalsed sidemed (kõrgematel loomadel). ALLEE REEGEL, (Allee printsiip), seaduspärasus, mille järgi asunditena elavate loomade (näiteks kajakad) iive alaneb nii väga väikese kui ka väga suure asustustiheduse korral. Ellujäämus ebasoodsais oludes on suurim keskmise optimaalse asustustiheduse korral. Nn “ohutute kogukondade moodustumine”. Tendents grupeeruda on pöördvõrdelises sõltuvuses arengujärgu liikumisvõimega
annaabi.ee 
