+liiki vaadeldakse ruumilises kontekstis +liiki vaadeldakse suhetes teiste liikidega -probleemid läbirändavate liikidega -loomade puhul raske kaardistada kõiki vastasmõjusid ökosüsteemis Ristumisbarjäär- takistab eri liigi isenditel omavahelist ristumist. Säilitatakse liigi puhtus. Presügootsed (energeetiliselt kasulikud): · Geograafiline barjäär- potentsiaalselt ristuvad liigid ei puutu omavahel kokku. · Ökoloogiline barjäär- erinevused paljunemisaegades ja kohtades · Etoloogiline barjääe- loomadel partneri identifitseerimine värvuse, häälitsuste, suuruse, lõhna alusel. Taimede tolmukatel liigispetsiifiline ligimeelitamine. · Sugelundite sobimatus (kehtib putukate kohta) · Võõraste sugurakkude hukkumine teise liigi suguteedes kehasisesel viljastumisel. Postsügootsed (viljastumisjärgne): · Iseeneslikud abordid. Näiteks kui Euroopa naarits ristub Ameerika naaritsaga.
(valgud ja nukleiinhapped). Pluss: Väga lihtne analüüsida. 5) Ökoloogiline väidab, et iga liigi esindajatel on ökosüsteemis kindel koht ja roll. Pluss: Liiki vaadeldakse koosmõjus tiste liikidega. Miinus: Kallid uuringud Liigi terviklikkus Ristumisbarjäärid: 1) Presügootsed: a. Sarnased liigid täiesti erinevates levilates (nt. Aafrika elevant ja India elevant) b. Erinevused paljunemisaegades ja kohtades (Saaremaal 2 liiki leedreid, mis õitsevad eri aegadel) c. Etoloogiline erinevused loomade käitumises paaritumisajal (rituaalsed liigutuse, häälitsused, lõhnad, värvid). Kehtib "ühe miinuse printsiip" d. Suguelundite sobimatus (putukatel) e. Sugurakkude hukkumine 2) Postsügootsed organismile energeetiliselt oluliselt kulukamad: a. Mikroabordid (isane mink, emane Euroopa naarits ristuvad, viljastuvad,
73 suund ei pruugi olla ühene, vaid mitmeti arenev. Liigi bioloogiline terviklikkus tagatakse ristumisbarjääridega, mis jagunevad kaheks: 1.) presügootne- see siis selleks, et viljastumist ei tekiks ja 2.) postsügootsed. Presügootne- 1.) geograafiline isolatsioon (must toonekurg (metsaalad) ja valge toonekurg (lagealad)). 2.) Ökoloogiline isolatsioon- erinevused elupaikades ja paljunemisaegades; Saaremaal must- ja punane leeder, ei anna järglasi sest on erinev õitsemisaeg, vihmametsades erinevad konnaliigid (erinevad sigimispaigad, voolav vesi, seisev vesi, lehekõdu jms). 3.) Etoloogiline- partneri äratundmine erinevate signaalsüsteemide kaudu (värvus, lõhn, häälitsused jms). Kehtib ühe miinuse printsiip, kui üks signaalsüsteem ei toimi, siis ei toimi ka teised. 4.) Sugurakkude häving- teise liigi sugurakud hävivad tänu immuunsüsteemile, pH ja temp. erinevused.
annaabi.ee 
