Grafiitaeglustiga, kuid süsinikdioksiidsoojuskandjaga reaktori eeliseks on plutooniumi tootmine. Veaks on radioaktiivse kiirituse suur risk. [8] Paljundusreaktorid ehk briiderid erinevad kõigist eelkäsitletuist selle poolest, et nad põhinevad kiiretel neutronitel ja neis tekib plutooniumi näol uut tuumkütust enam kui seda reaktoris kulutatakse. Tekkivast tuumkütusest ja reaktoris kasutatud tuumkütusest saadava energia suhet nimetatakse paljundusteguriks, mille väärtus on enamasti piirides 1,2...1,4. Paljundusteguri ülempiiriks peetakse teadaolevate reaktoriliikide korral 1,8. Paljundusreaktori ehk briideri eeliseks on see, et ta põhineb kiiretel neutronitel ja et tas tekib plutooniumi näol uut tuumkütust enam kui seda reaktoris kulutatakse. [8] Tema puuduseks on see, et on raske kõrge töökindluse saavutamine. [8] 10 7. Reaktorite põlvkonnad 7.1 Esimene põlvkond
Kuna radioaktiivse kiirituse risk on nende käidus osutunud liiga suureks, on nende talitlus kavas lõpetada hiljemalt aastal 2012. Paljundusreaktorid ehk briiderid erinevad kõigist eelkäsitletuist selle poolest, et nad põhinevad kiiretel neutronitel ja et neis tekib plutooniumi näol uut tuumkütust enam kui seda reaktoris kulutatakse (sellest ka nimi breeder, ingl `kasvataja, aretaja'). Tekkivast tuumkütusest ja kasutatud tuumkütusest saadava energia suhet nimetatakse paljundusteguriks, ja selle väärtus on enamasti piirides 1,2...1,4. Paljundusteguri ülempiiriks peetakse teadaolevate reaktoriliikide korral 1,8. Enamasti kasutatakse paljundusreaktoris tuumkütusena uraani- ja plutooniumioksiidi segu (kuni 20 % PuO2 ja vähemalt 80 % UO2). Peale kütusevarraste on reaktoris paljundusvardad, mis paiknevad kas reaktori aktiivtsoonis või seda ümbritsevas mantlis või mõlemas. Paljundusvardad sisaldavad looduslikku või vaesustatud