Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit. VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE Võsundid on pikkade sõlmevahedega varred, mille sõlmedel või tipus arenevad lisajuurestikuga tütartaimed. Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kohe kasvukohale. Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. Nendega saab paljundada lisajuuri moodustavaid taimi. Võrsikutega paljundatakse eelkõige marjapõõsaid. PISTIKUTEGA PALJUNDAMINE Pistikud on taimelt eraldatud kõiki põhilisi kudesid omavad osad, millele soodsates tingimustes arenevad juurde puuduvad vegetatiivorganid. Pookimine omab kõige suuremat tähtsust puuviljanduses ja roosikasvatuses, aga ka ilupuukoolis.
Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks. JAGAMISEGA PALJUNDAMINE. · Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. · Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. · Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. · Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit. VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE · Võsunditega võib paljundada kevadest kuni septembrini. · Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kohe kasvukohale. VÕRSIKUTEGA PALJUNDAMINE. · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. Nendega saab paljundada lisajuuri moodustavaid taimi. · Võrsikutega paljundatakse eelkõige marjapõõsaid. PISTIKUTEGA PALJUNDAMINE · Pistikud on taimelt eraldatud kõiki põhilisi kudesid omavad osad, millele soodsates tingimustes arenevad juurde puuduvad vegetatiivorganid. Sõltuvalt organist, millest pistik valmistatakse, tuntakse juure-, varre- ja lehepistikuid.
Vaarika kahjustada uute vaarikavarte pungi. Kevaditi lehtedest ja vartest tuleks teha hoolduslõikust tehakse teed Tütartaimed võetakse kõige saagikamatelt puhmastelt. Tütartaimede ülesvõtmisel lõigatakse võsundid noaga puhma küljest lahti. Tugevasti juurdunud taimed kaevatakse välja ja istutatakse kohe alalisele kasvukohale. Nõrgemad pikeeritakse järelkasvatamiseks maasikatest valmistatakse paljunduspeenrale. Taimed pikeeritakse 10 cm hoidiseid, kompotte, laiuste reavahedega risti peenart, vahekaugusega keediseid, demme, 5-6 cm. Kolme nädala pärast võib taimed juba mahlu, siirupit, veini jm. alalisele kasvukohale istutada. Lehtede vahel Maasikaõitest ja -lehtedest paiknev südamiku pung peab istutamisel mullast teed on soovitav tarvitada välja jääma. Aedmaasikas tahab korralikku maksa- janahahaiguste mullaharimist
annaabi.ee 
