koguses saama. See võib tekitada nahavähki ja silmade kahjustusi. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete (konditsioneeride) ja mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Nüüdseks on riigid võtnud enesele kohustuseks kindlateks tähtaegadeks lõpetada freoonide tootmine. Kahjulik on veel ka maapinnalähedane osoon (O 3), mis tekib näiteks paljundusmasinatest. Nende masinatega võib seetõttu töötada vaid väga hea ventilatsiooniga ruumides. See hävitab hingamisteid, põhjustades hingamisteede vähkkasvajaid. Taolist osooni on igal pool õhus natuke, kuid see inimest ei kahjusta. Happevihmade teke on otseselt tingitud inimtegevusest. Kütuste (kivisüsi, põlevkivi ja turvas) põletamisel heitgaaside ja tolmutuhana (aerosoolina) atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemuseks ongi happelise
Lõikehaavad tekkivad näiteks paberiäärtest, noaga sisselõikamisest, kääridest ja muudest teravatest kontoritarvetest/tööriistadest. Kuidas hoiduda: Võimalikult vähe kokku puutuda ohtlikult teravate esemetega. Kui ei ole võimalik hoiduda, siis peab töötaja teadma kuidas toimida kui inimene on end vigastanud ning peab oskama anda esmaabi. Kutsehaigused: - Ergonoomilised ja psühholoogilised probleemid tingituna tööst arvutiga; - Kontakt paljundusmasinatest ja laserprinteritest eralduvate ainetega. Bioloogiline risk: Kontakt kolleegide ja klientidega suurendab infektsiooni ohtu. Mis on ergonoomika? Ergonoomika on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomika on suunatud eelkõige töötraumade ja töökahjustuste ennetamisele. Mõeldes töötajatele, keda ohustavad töötraumad, kujutleme
infotehnoloogia tööriistad (programmeerimiskeeled, andmebaasid, operatsioonisüsteeemid, internet). Eestvaade mõningatele vaakumtorudele, mida ENIAC kasutas. Hiljem asendati need tunduvalt töökindlamate ja väiksemate komponentidega transistoridega Maakera elanikkonna tekitatud ja kasutatud informatsiooni hulk kasvab tohutul kiirusel kogu aeg. Alates kirjutus- ja paljundusmasinatest kuni arvutivõrkudeni ja andmebaasideni on kõik need seadmed aidanud tõhustada informatsiooni salvestamise protsesse ja teistele täpsel kujul edastamist. 1980. aastatest peale on odavate arvutite ja telekommunikatsioonisüsteemide areng teinud juurdepääsu informatsioonile veelgi kiiremaks. Suurem osa meie informatsioonist on salvestatud digitaalsel kujul arvutites või ,,hõljub pilvedes" Tänapäevane infotehnoloogia Andmete kogumine
annaabi.ee 
