Oligopoli tekkepõhjused on: 1. Mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. 2. Sisenemisbarjäärid. Oluliseks sisenemisbarjääriks võib uute firmade jaoks olla ka mastaabiefekt. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad on seni aktsepteerinud. Esineda võivad ka seadusandlikud barjäärid nagu patent ja paljundamispiirangud, mis oligopoli tekitavad võis seda säilitavad. 4. Monopol Monopoli puhul valitseb turgu ainult üks tootja. Monopolist võib hinnaga diskrimineerida ning kasum maksimaalne. Monopol aga hinnakujundaja – ta saab hinda mõjutada, kuna on toote ainus müüja. Monopol on turu struktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Monopolil on mitu tekkepõhjust: 1. Mastaabiökonoomia ehk –sääst. Kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu
mängija järgmine tegevus sõltub sellest, kuidas ja kuhu vastasmängija palli lööb. Oligopoli tekkepõhjuseks on turukaitsetõkete olemasolu, milleks on mastaabisääst. Tootmisprotsess eeldab suuri tootmismahte saavutamaks minimaalset kogust suurtootmisele, siis piisab ainult mõnest üksikust firmast tagamaks turunõudlus. Eeltoodust tulenevalt on uute ettevõtete turule tulek äärmiselt keeruline. Esineda võivad ka seaduslikud barjäärid nagu patent ja paljundamispiirangud. Tihti seostatakse oligopolidega ka kartellikokkuleppeid. [2] Kartelli moodustavad ettevõtted, kes 6 lepivad tootmismahtudes ja hindades eelnevalt kokku. Selle tegevuse eesmärgiks on saada kontroll turu üle ning takistada võimalike uute pakkujate turule tulemist. Kartelli moodustatakse tavaliselt valdkondades, kus tarbijal ei ole võimalik oma tarbimist oluliselt vähendada
annaabi.ee 
