kuhjatud ornamentika; riiete käsitlus on rahutu, joonistuses puudub uue stiili pehme ja painduv ümarus. Figuurides ei taotle ta monumentaalset suurust ja väärikust, vaid deformeerib meelega kehavorme. Grünewaldi loodustunnetus on hilisgooti müstiliselt toonitatud naturalism, mis on viidud äärmuseni. Lukas Cranach Saksa renessansi kuulsamate meistrite hulka kuulub ka Lukas Cranach vanem (1472-1553). Ta oli andekas kunstnik, kes aga hävitas oma ande kiir- ja paljumaalimisega. Noorpõlves rändas ta palju Lõuna- Saksamaal ja sai mõjutusi väga mitmesugustelt meistritelt. Aastal 1505 asus ta Wittenbergi, kus tegutses elu lõpuni Saksi kuurvürsti õuemaalijana. Cranachi esimene silmapaistev töö, ühtlasi parim töö üldse on Puhkamist põgenemisel kujutav pilt a. 1504 Berliinis. Sellest teosest hoovab vastu värskust ja luulet; võluv on eriti maastik. Wittenbergis arendas Cranach väga mitmekülgset tegevust - seal loob
jäljendamisega. XVI sajandil tekib Saksa kunstis üldine rahulolematus gooti kunsti piiravate vormidega ja soov nähtavat maailma tõetruumalt jäädvustada – algab Saksa renessanss. Saksa renessansi suurimateks kunstnikeks olid Albrecht Dürer (1471-1528), kes võitles loomingus Saksa hilisgootika ja Itaalia renessansi vahel; Matthias Grünewald (1470-1528), kelle kunstile on iseloomulk suur ilmekus ja traagiline paatos; Lucas Cranach vanem (1472-1553), kes hävitas oma ande kiir- ja paljumaalimisega; Hans Holbein noorem (1497-1543), kes omandab saksa kunstnikest kõige paremini renessansi vormikõne ja kujundab välja iseseisva suurejoonelise stiili; Ulrich Apt vanem (1460-1532), kes karakteriseeris julgelt nägusid. Kui XVI sajandi esimesel poolel on palju ka häid teisejärgulisi kunstnikke, siis sajandi teisel poolel hakkab valitsema manerism ja toimub saksa kunsti allakäik. (Vaga 2004: 510) Saksamaal tegeldi plastikaga XV ja XVI sajandil, kuid seal ei tekkinud kunagi tõelisi
annaabi.ee 
