Ta tuleb isale külla, kohtub oma vana sõbra Hjalmar Ekdaliga ja kuuleb temalt, et too on abiellunud Ginaga, kes oli vana Werle kunagine armuke. Gregers läheb isaga tülli ning kolib Ekdalite juurde. Ta ei salli mõtet, et tema sõber ei tea, miks vana Werle maksis kinni poisi fotograafiaõpingud ning soovitas tal naiseks võtta Gina. Ta räägib Ekdalile kõik ära, mees kaotab usalduse oma naise vastu ning hakkab põlgama oma tütart. Ta saab teada, et tema paljuarmastatud tüdrukutirts pole üldsegi mitte tema enda liha ja veri. Lapse isaks on hoopis vana Werle. Üks tähtis punkt näidendis on ka pööning Ekdalite juures, kus isa ja poeg käivad nii öelda jahil. Seal on kanad ja metspart. Vana Ekdal on vana Werle endine koostööpartner, kellega tehti illegaalseid tehinguid ning seetõttu sattus endine tasemel jahimees aastateks vangi. Teose haripunktiks on Hedvigi, Gina ja Hjalmari tütre surm. Tüdruk tahab isale näidata, kui väga ta teda armastab
Sisuliselt Oidi-phallos ehk Punnt..., Pakst.... Vrd Ithyphallos Jäikt... (Dionysose pidustustel kantud sau; ka liiderlik mees). Labdakos (labda, lambda ), Laios (vasak) lonkav jalg Homeros. Odysseia 19. laul, 271 jj värss Nägin Oidipodese ema, ilusat Epikastet, kes sai hakkama suure teoga meele teadmatuses, naitudes oma pojaga. See aga, olles tapnud oma isa, nais. Aga otsemaid tegid jumalad inimestele teatavaks. Paljuarmastatud mees Teebas ise piinu kannatades valitses kadmoslaste üle jumalate hävitavate nõude tõttu. Naine aga läks vägeva väravahoidja Hadese manu ja riputas järsu silmuse kõrgest laest oma kurbuse haardes. Mehele aga jättis väga palju valusid, nagu ema erinnüsed neid täide viivad. Tlk Jaan Puhvel Aristoteles (384322 eKr). Luulekunstist (Poeetika) Tlk Jaan Unt (2003) Pöörak on tegevuse muutus vastupidiseks
annaabi.ee 
