Keskmine sugulusaste väga suur. N:paljastuhnur Sugulaste äratundmise mehhanisme loomadel. A)ruumiline lähedus - paljudel loomadel, kelle noorloomadel pole kalduvust hajuda, tasub pidada oma sugulasteks isendeid, kes paiknevad ruumis temaga lähestikku (n ühe linnupesa sisu koosneb suure tõenäosusega õdedest-vendadest) B)fenotüübi kõrvutamine - isendi välimust, lõhna vms. võrreldakse oma vanemate, õvede, kolooniakaaslaste või iseendaga (n: eeltoodud paljastuhnurite näites toimub eristamine just võõra uru lõhna järgi) Mittesugulaste koostöö tüübid, nende põhierinevus, näiteid. A)mutualism – mõlemad saavad korraga kasu, N. Vere annetamine vampiirnahkhiirtel B)retsiprookne alturism – üks aitab kõigepealt teist, siis teine vastab kunagi, n: retsiprookne abistamine must-kärbsenäppidel kulli ründe puhul. Vangi dilemma, retsiprookse altruismi võimalikkus vangi dilemma tingimustes.
Samas tuleb tõdeda, et kuigi haplodiploidsus on ilmselt väga oluline tegur eusotsiaalsuse kujunemiseks (mis seletab, miks enamik eusotsiaalseid liike kuulub just kiletiivaliste seltsi), kuid see siiski pole ainumäärav: Nt termiidid on tavalised diploidse kromosoomigarnituuriga organismid, kuid ka neil on komplitseeritud eusotsiaalne ühiskond, mis sarnaneb sipelgate omale. • eusotsiaalsust esineb isegi imetajail (kes samuti on diploidsed): aafrika paljastuhnurite (paremal) maa-alune koloonia on sama komplitseeritud nagu ühiselulistel putukatel. Nad elavad suurte (ca 80 isendiliste) seltsingutena, ka neil on üks sigimisvõimeline ema ja sigimisvõimetud töölised. Toit jagatakse kõigi vahel ühiselt. Kuid sealjuures on ka paljastuhnuritel üks silmatorkav altruismi soodustav omadus – nende omavaheline keskmine sugulusaste on väga suur (r = 0,82) mis viitab tugevale inbriidingule. Seega tundub eusotsiaalsust soodustavaks peamiseks teguriks olevat