NISU NISUST Nisu on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeperekond Ta on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem Esimesed nisukasvatajad EesAasias elasid neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguses LIIGID Kultuurinisu liike on ligi 20 Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkladest Tähtsamad liigid on pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) ja kõva nisu millest valmistatakse makarone TALINISU JA SUVINISU Tuntakse talinisu ja suvinisu Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab üle talve ning lõikus toimub järgmisel aastal Suvinisu külvatakse kevadel ja lõigatakse
1788.a. Austraaliasse 1812.a. Kanadasse Nii algaski nisu võidukäik kogu maailmas, nüüd kasvatatakse nisu peaaegu kõikjal, eriti Ukrainas Nisu eksportijad Ukraina Kasahstan Venemaa USA Kasutamine Nisu Nisujahu (leib, sai, koogid, pudrud, pastaroad, Eksport Import manna, sepikujahu jms) Nisu liigid Kultuurnisu liike on ligi 20, mis jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest Tähtsimad liigid on: a) pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) b) kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid). Tuntakse: a) talinisu - suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve. Lõikus toimub järgmisel aastal b) suvinisu - külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel. Eestis kasvatatakse suvinisu
Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi. Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt. Kultuurnisu liike on ligi 20. Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks. Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest. Tähtsimad liigid on pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) ja kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid). Tuntakse talinisu ja suvinisu. Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve. Lõikus toimub järgmisel aastal. Suvinisu külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel. Eestis kasvatatakse suvinisu.