Lõpuks kui oleme teadvustanud, et nüüd on aeg vastaspoolega arendada vestlus probleemi lahendamiseks, saame kasutada mitmeid erinevaid lähenemisviise, nagu probleemi produktiivne sõnastamine, rääkimine ja kuulamine ning sellele järgnevalt muudatuste plaani koostamine(Harvard 2010, 54) 8 5. KEHAKEEL Mitte suhelda pole võimalik, sest ka vaikides paljastate te oma tundeid ja hoiakuid. Meie naeratus väljendub selles, et oleme õnnelikud, rinnale risti asetatud käed näitavad, et me kas ei taha vastaspoolega suhelda või ei ole meil selleks aega. Mitteverbaalset suhtlust saab jagada kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Liigutuste alla kuuluvad näoilme, zestid ja kehahoiak ning ruumisuhete alla kuulub kaugus vestluspartnerist(McKay 1995, 57). Albert Mehrabiani andmeil võin sõnumi mõju jaotada järgnevalt: 7% verbaalne, 38%
Risustatud sõnumid Risustatud sõnum varjab mingeid tundeid või mõtteid. Risustatud sõnumid tekitavad heal juhul segadust, halval juhul aga võõrandumist. Risustatud sõnum erineb osalisest sõnumist selle poolest, et viha, järeldust või soovi pole lausest lihtsalt välja jäetud. Ta on seal olemas, kuid varjatud kujul. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 42-43) Kehakeel Mitte suhelda pole võimalik, sest ka vaikides paljastate te oma tundeid ja hoiakuid. Mitteverbaalse suhtluse võib jagada kaheks: 1) liigutused: näoilme, zestid, kehahoiak, ja 2) ruumisuhted: kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. Kehakeele mõistmine on lausa hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Info edastamise võib jagada: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme)
annaabi.ee 
