Juhtme materjaliks on alumiiniumisulam AlMgSi ning isolatsiooni materjaliks riststruktureeritud polüeteen XLPE. Kasutatakse ristlõiked 35, 50, 70, 95, 120 ja 150 mm2. Magistraalliinidel eelistatakse ristlõikeid 70 või 95 mm2 ning haruliinidel 35 või 50 mm2 (SAX-keskpingeõhuliin). Universaalkaablid on ette nähtud paigaldada pinnasesse, õhku ja vette (AHXAMK-WM ehk Multi-Wiski ja EXCEL). Joonisel 5.16 näeb isoleerjuhtmetega ja paljasjuhtmetega liini looduses. Joonis 5.16 Isoleerjuhtmetega ja paljasjuhtmetega keskpingeõhuliin Paljasjuhtmetega õhuliini gabariit on suurem. Kaheahelaline liin mahub isoleerjuhtmete korral ära ühele mastile, paljasjuhtmete korral on tarvis eraldi seisvaid maste. Ka esteetilises mõttes on isoleerjuhtmetega õhuliinid vastuvõetavamad. Eestis kasutusel olevate õhuliinide juhtmete tehnilised andmed on tabelis 5.3, kus M tähistab
Nõuded väikepingel ja madalpinge paigaldistes. Madalpinge õhuliinil lubatakse PEN juhtme korduvmaanduse olemasolul kantav maandus ühendada PEN juhtmega. Madalpinge paigaldistes kogumislattidel töötamisel peab neil pinge olema välja lülitatud ja latid väljaarvatud isoleeritud juhtmetest latid peavad olema maandatud . Nõuded kõrgepinge paigaldistes Kõrgepinge õhuliini peab maandama kõikies jaotlates ja lahutuskohtades, kus liin on väljalülitatud. Paljasjuhtmetega õhuliinide ja muu paljas juhtide korral tuleb kõik töökohaga ühendatud juhid maandada ja lühistada kusjuures vähemalt üks maanudus ja lühistamis seade või vahend peab olema töökohalt nähatv. Erandiks on järgmised juhtumid: 1.töötoimingutel, mille jooksul juhte ei katkestata piisab ühes töökohale paigaldatud maandus ja lühistamis vahendist. 2.kui töökoha piiridelt maandus ja lühistamisseadet või vahendit ei ole võimalik
Isoleeritud neutraaliga elektrivõrke kasutatakse Eestis nimipingetel 6...35 kV. Ülaltoodud näitest selgub, et isegi üsna ulatuslikus keskpingevõrgus on ühefaasilised maalühisvoolud suhteliselt väikesed. Liinide rikete statistika kohaselt on suurem osa lühistest ühefaasilised (70 kuni 90 % kõigist lühistest) ja enamik neist on põhjustatud kas äikeseliigpingete tagajärjel tekkinud ülelöökidest või muudest ajutise iseloomuga isolatsiooni ülelöökidest. Paljasjuhtmetega keskpingevõrkudes on lühiste põhjustajateks sageli veel liinidele kukkunud puud. Kui lühisvoolud ei ole suured, siis ülelöögil tekkiv elektrikaar on ebastabiilne ja suure tõenäosusega voolu nullist läbiminekul kustub iseenesest. Seega taastub kiiresti elektrivõrgu normaaltalitlus, lühiste väljalülitamine võimsuslülititega ei ole vajalik ning tarbijate elektrivarustus ei katke hetkekski. Ka metalne
annaabi.ee 
