* magnetosfäär * Maa atmosfäär ja ionosfäär. · Optiline nähtus Virmalisi juhib maa Maa on suur magnet Magnetväli suunab laetud osakesed piki oma jõujooni Piki jõujooni Maa pooluste l ähedusse Ergastanud aatom kiirgab saadud energia kiirelt valguse kujul tagasi Osa sellest valgusest on meile nähtav Protsess toimub koguaeg, paljasilmaga alati ei näe Norra teadlase Kristian Birkelandi teooria (1908) Virmaliste värvid Atmosfääris leiduvad gaasid Hapniku aatom roheline Lämmastiku aatom punane Päikese seisund virmaliste helendus Mida aktiivsem on Päike, seda paremini näeb Maal virmalisi. Virmaliste kuju Kaar Vöö Kardin Spiraal Pööris Kroon Kiir Diffuussed virmalised Mustad virmalised Virmalisi teistel planeetidel 1994.95. aastal Jupiter atmosfäär Ei ole põhjustatud päikesetuultest Saturn
Fourth level Fifth level VEENUS Päikesesüsteemi kõige tulisem planeet On elu, mikroobid võivad elada ja paljuneda pilvede sees Tuhandeid väikseid ja sadu suuri vulkaane, millest ainult mõned on aktiivsed Kaaslased puuduvad Tiirlemisperiood on 225 päeva ja pöörlemisperiood on 250 päeva Eha ja koidu täht, sest paistab kõige eredamalt Päevasel ajal paljasilmaga nähtav Pilved koosnevad enamasti väävelhappest Planeedil sajavad igapäevaselt happevihmad Temperatuur kuni 480 kraadi VEENUS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level MAA Tiirlemisperiood on 365, 256 päeva, pöörlemisperiood on 23h ja 56 min Temperatuurid -89 58 kraadi
Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. URAAN Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka paljasilmaga, ei märganud seda vanaaja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu. NEPTUUN Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil PLUUTO Pluuto keskmine raadius on 1195 km ning mass 0,002 Maa massi. Pluuto on saanud oma nime VanaRooma jumala Pluto järgi. Merkuuri edelaosa
ülespoole. Sgaeli on õisiku õied nii väikesed, et üksikult jääksid nad tolmeldajatel märkamata. Tervikuna on aga õisik putukatele hästi näha. Selleks, et teha õisikut tolmeldajatele veelgi ligitõmbavaks, võivad olla servmised õied keskmisest suuremad. Nii on see näiteks mitmesugustel korvikutel- karikakrail, teekummelil, rukkillel jt. Kõigis nende taimede korvikuis on servmised õied suured ja silmapaistvad, kuid steriilsed. Õisiku keskel aga on hulgaliselt väikesi, paljasilmaga raskesti eristatavaid õisi. Ka sarikõisikuis võivad servmised õied olla suuremad, näiteks karuputkel. (Martin et al,1998.lk 52) 8 LISAD 9 Kasutatud kirjandus http://narva.ut.ee/estica/est/loodus/taimed.html Mati Martin,Maie Toom,Urmas Kokassaar 1998.bioloogia XIII klassile.Avita,Tallinn. David Burnie 1994.Lühientsüklopeedia:Loodus.Dorling Kindersley.
Närvkoele on omane erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvisüsteem ühendab neutraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks. 14 Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulisi (palju, aga tihti paljasilmaga ei näe) on mitmeid kordi rohkem kui hulkrakseid. Miks väiksed? Üherakulistel organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel, st on oluline raku välismembraani ja sisekeskkonna ruumala suhe. Bakterid on nt ümarad, pulkjad, kruvikujulised jne. hulkraksetes sõltub kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on. Päristuumne rakk LOOMARAKK !!!!!!!! Eukarioodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks
annaabi.ee 
