Määrab vee karedust. Eesti põhjavees 20-100 mg/l. Mg katioon- Satub põhjavette dolomiitide lahustumisel. Lahustuvus on suurem kui Ca ioonidel. Eestis tavaliselt 4-50 mg/l K ja Na katioon- Tekivad põhjavette päevakivide prosumisel, eesti põhjavees on Na kuni 30 mg/l, prügilate läheduses näiteks üle 100 mg/l. Lisaks on põhjavees ka lämmastikühendid ja raud. 13. Kus Eestis paljanduvad aluskorra kivimid? Eestis ei paljandus kusagil aluskorra kivimid. Lähim paljanduskoht on Soome lahes, Soosaarel 14. Aluskorra kivimid eestis (ei paljandu aga on olemas) a. Orduviitsium- avaldub Põhja-Eestis b. Silur- avaldub Kesk-Eestis c. Devon- avaldub Lõuna-Eestis d. Ülem-devoni karbonaatsed kivimid- avaldub Kagu-Eestis kitsal ribal Peetri jõelt üle Vasteliina Tiirhannani e. Kambriumi kivimid- avaldub Balti-Laadoga astangul ehk Balti klindil
ristkülikukujulised kaheksaruudulised aknad, millele lisanduvad seespool Urmo Rausi vitraažid 2000-2001. aastatest. Samast ajast on ka käärkambri 6-ruudulised ja lõunaeeskoja 3- ruudulised aknad.25 39 Kuressaare kiriku põhiplaan. Allikas: MKA 37 Kuressaare kiriku läbilõige. Allikas: MKA Kiriku sisustusest on ja inventarist on kunstimälestiseks tunnistatud kokku 46 objekti. Märkimisväärne osa kiriku ajaloost on alles hiljuti ilmsiks tulnud. 2009. aastal paljandus remondi käigus lääneseina sokli tasandil väike trellitatud aken, mis viitas pühakoja all asunud hauakambrile. Samuti avastati siis paarisentimeetrise krohvikihi alt ornamentaalne kogu kiriku lage kattev maaling, mis koguduse õpetaja hinnangul pärineb 1836. aastast. Sellele toetudes tehti ka restaureerimise algne plaan ringi. 2012. aastal avastati põrandatööde käigus 40-60cm sügavuselt põrandalaudade alt 18. sajandi esimesest poolest pärinevad haua- ja
annaabi.ee 
