diageneesitsüklit, on see pigment jäänud -Paadla lade: Torhu, Paadla ja Kihnu kihistud ranniku aladel ja Läänemaa osakesed Tiskre kihistu liivakivis rohekashalliks taandamata.) Seepärast on -Kuressaare lade: Kuresaare kihistu Siluri klindi paljanditel ümmargused ja väikesed, kui devonit põhjapoolkeral nimetatudki Old Red’iks. -Kaugatuma lade: Kaugatuma kihistu ● Stromatoporoidid ehk neid võrrelda Kallavere kihistu
Tekivad uued saared, vanadest saartest saavad poolsaared jne. Eestis on maapind merepinna suhtes kerkinud kohati üle 75 meetri. Kliima soojenedes ja taimestiku taasilmumisel stabiliseerusid olemasolevad pinnavormid. Kujunesid välja püsivad jõesängid ja voolusuunad. Pinnasevaringud vähenesid. Maastik muutus tänapäevasega aina sarnasemaks. Pinnamoe väljakujunenud ilmet näitab looduslike nõlvade kallakus, mis ei ületa enamasti 40 kraadi ning on suurem ainult pankrannikul, paljanditel või oruveerudel. --- 23 Eesti pinnamoele on omane Euroopa lauskmaale iseloomulik kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orgudega. Siinse pinnamoe suurvormid jagunevad pindalalt järgmiselt: kõrgustikud 15 %, lavamaad ja lainjad tasandikud 37 %, madalikud 46 %, orundid 2 %. Eesti pinnamood on seega tasandikuline, kus kõrguste vahed ületavad harva 20 meetrit. Eesti suuremad kõrgustikud Kõrgustik: Haanja kõrgustik
annaabi.ee 
