Täna näen mina Eestimaad Täna nägin ma Eestimaad nägin kurbi inimesi. Inimesi, kes rääkida ei taha, neidki, kel meel lihtsalt paha. Nägin mahajäetud talukohti, küll kunagi seal elu õitses ja nägin palju suurlinnu, kus õhk oli gaasist paks. Kui aga sõidad linnast välja näed Eesti talvevõlumaad kuuskedel on lumised palitud, aeg-ajalt kukub mõni alla ka. Kui aga talvehommikul üles ärkad, näed, öösel sadanud paksu pehmet lund. Lumelabida võtad ja õue lähed, siis, kui kass magab ahjul mõnusalt und.
Välimus: mustad juuksed; sale piht Lugu: Alviine kandis töötüdrukuna sööki viieteistkümnele lehmale. Ta peigmees Jaan, kes enne oli olnud Udu sulane, läks sõtta ja kinkis talle sinise rätiku. Ühel hommikul prantsatas Alviine kaelkookudega kiilasjääle maha, nikastas selja ja ei suutnud enam talutöid teha. Samas sai ta Karpaatidest kaks kirja. Esimene andis lootust, et Jaan tuleb tagasi, teine oli surmateade. Alviine asus kirikukülla ja õppis õmblema. Tema valmistatud palitud, kleidid ja jakid läksid Harala vaesemale rahvale. Õhtuti määris ta kampripiiritusega oma vigastatud selga. Ta kandis kogu aeg Jaani kingitud sinist rätikut. Neljakümnendal aastal oli ta maareformikomisjonis. Neljakümne esimesel aastal lasti komisjoniliikmed vallamaja taga maha. Perekond: Isa oli hobusevaras ja suri vanglas. Surmapõhjus: lasti maha 4.6. E. Kõiva Sünnikoht: Harala Amet: arvatavasti sõdur, sest ta kasutab sõjatermineid;
Iseasi mõni põnlane kusagilt esimesest või teisest klassist, sellele olen ma muidugi teie. Teie ja härra Tigapuu! Gospodin klasnõi nastavnik! Aga meie vahet on ainult üks klass. Muud kui see ladina keel, katsu, kuidas sa sellega hakkama saad; see on nii mõnegi mehe murdnud." Pärast lõunat muretses Tigapuu omale korrapidajaks asemiku ja ütles sellele: ,,Meie peame Paasiga linna minema, vana käskis." Ja nad ajasid palitud selga ning kadusid, aga hoovivärava kaudu, sest Tigapuu arvates oli nõnda lihtsam, ei torka teistele silma, ei ärata kadedust. ,,Kõige pealt lähme siia," rääkis Tigapuu ja viis Indreku millegi pärast südalinnast otseteed kaugemale. ,,Me ju eile läksime siit," ütles Indrek, kes kuidagi ei taibanud, miks Tigapuu valis selle tee. ,,Mis sa eilsest räägid," vastas Tigapuu, ,,eile oli ühes teistega, täna oleme kahekesi. Täna on aega vaadata ja aru pidada
annaabi.ee 
