Tasku, kott Mitmesuguste vajalike esemete paigutamiseks kanti seeliku all vööle köidetavat taskut. Tasku seati kohakuti seeliku kinniselõhikuga, kust oli hõlpus kätt taskusse pista. Suuremate esemete, näiteks poolelioleva kudumistöö või kirikusse minnes lauluraamatu kaasaskandmiseks tehti riidest kott (vardakott, raamatukott). Kott õmmeldi kokku riidelappidest või valmistati mõnest ülikonna juurde sobivast kangatükist. Kotid olid nii suuava palistusest läbitõmmatud kurrupaeltega, mille otstest moodustati sangad, kui ka üle suuava ulatuvate riidest sangadega. Ka tänapäeval sobib selline kott rahvarõivaülikonna juurde. 20 Ristsõna: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. P O T I S I N I N E Küsimused: 1. Abielunaiste kohustuslik ülikonnaosa. 2. Peakatetel eelistati ..
Juba 17.sajandist on andmeid, et Virumaa talumehed lasknud linnas põkste jaoks kitsenahku seemisparki parkida. Tõenäoliselt koos nahkpõkstega on Eestis levinud uuemad. 17. ja 18.saj. moerõivastuse eeskujusid järgivad põlvpüksimoed koos nimetusega põksid (alamsaksa Bühen ) varasemate pikkade kaatsade, kaltsade asemele. Siiski ei saanud Alutagusel nahkpüksid ega põlvpüksimood päris üldiseks. Lisakus ja Vaivaras kandsid mehed kuni linnamoele üleminekuni pikki, ülaääre palistusest läbipoetatud nööriga ülevalhoitavaid või värvelkinnisega pükse. 7 Vatt, lühike kuub, kampsun, seesidega kampsun ulatus poole puusani. See õmmeldi, samuti kui püksid, suveks valgest linasest, talveks aga enamasti potisinisest villasest riidest. Seesidega kampsuniteks nimetati neid sellepärast, et neil olid vööst alatest voldid küljeõmbluste vahel ning seljaõmbluse kohal lahtine volt. Hõlmad olid enamasti kaarjalt
annaabi.ee 
