Mandri-Eesti erosioonilised jäänukid see 100 km pikkune lõik saab alguse Kesk- Eestist, Kergu lähedal paiknevast Linnamaa külast ning kulgeb Läänemereni. Erosioonilised jäänukid on Avaste astang, Maalinna soosaar ehk Soontagana, Kirbla kõvik, Lihula kõvik, Uisu pank. Lääne-Eesti saarte pankade vöönd siia kuuluvad Kesselaiu, Muhu ning Saaremaa pangad, mis paiknevad ligi 90 km pikkusel lõigul. Nende saarte loode- ja põhjarannikuid palistavate isoleeritud astangute pikkused ja kõrgused ulatuvad vastavalt mõnesajast meetrist 2,5 km-ni ning paarist meetrist 21 meetrini. Siia vööndisse kuuluvad näiteks Kesse pank Kesselaiul, Üügu ehk Anduvälja pank, Panga ehk Mustjala pank, Ninase ehk Tagaranna pank. Saaremaa-Gotlandi vaheline klindilõik merealune 100 km pikkune klindilõik, mille kõrgus küünib 100 meetrini. Fårö ja Gotlandi klindilõik klint kulgeb piki nimetatud saarte põhja- ja looderannikut
väikest viisi salaküttimisega.» «Ja mis ta muul ajal tegi?» «Härra, ta tegeles äriga, mis mulle alati üsna kasulik tundus.» «Missuguse äriga?» «Sel ajal olid katoliiklaste ja hugenottide vahel ususõjad, ja kui ta nägi, et usu nimel tapsid katoliiklased hugenotte ja hugenotid katoliiklasi, lõi ta endale segausu, mis lubas.tal olla kord katoliiklane, teine kord jälle huge-nott. Lühike vintpüss õlal, jalutas ta tavaliselt maanteed palistavate hekkide taga ja nähes mõnda katoliiklast üksinda liginemas, sai tema hinges kohe ülekaalu protestantlik usutunnistus. Ta langetas vintpüssi reisija suunas ja kui too oli temast kümne sammu kaugusel, alustas temaga vestlust, mis peaaegu alati lõppes sellega, et oma elu päästmiseks andis reisija talle rahakoti. On ütlematagi selge, et kui ta nägi liginevat hugenotti, haaras teda selline äge katoliiklik usuhardus,