1.AJALUGU 1 Eelnev Uraani avastas 1789 aastal keemiaprofessor ja apteeker Martin Heinrich Klaproth (1743-1817) ning selle nimeks sai oma nime planeet Uraani järgi, mille kaheksa aastat varem oli avastanud Friedrich Wilhelm Herschel (1738-1822). Planeet omakorda oli oma nime saanud Jumalate isa Uraanose järgi antiikmütoloogiast. [3] 24.septembril 1789 teadustas Klaproth oma avastusest Preisi Teadusteakadeemiat. Puhta uraani metalli eraldas 1841. aastal Eugene Melchior Paligot, 1896. aastal avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. 1939. aastal avastasid Otto Hahn ja Fritz Strassmann uraanituuma jagunemise aeglaste neutronite toimel. Frederic Joliot-Curie tuvastas uraani lagunemise kui ahelreaktsiooni. [3] 4 Mais 1941 tuli teadlane Tokutaro Hagivara (Kioto ülikool) välja mõttega termotuuma reaktsiooni
4.1. Algus Uraani avastas 1789 aastal saksa keemiaprofessor ja apteeker Martin Heinrich Klaproth(1743-1817) ühendina UO2 ja nimetas selle 1781. aastal avastatud planeedi Uraani järgi, kelle kaheksa aastat varem oli avastanud Friedrich Wilhelm Herschel(1738-1822). Planeet omakorda oli nimetatud Jumalate isa Uraanose järgi antiikmütoloogiast. [3] 24.septembril 1789 teadustas Klaproth oma avastusest Preisi Teadusteakadeemiat. Puhta uraani metalli eraldas 1841. aastal Eugene Melchior Paligot, 1896. aastal avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. 1939. aastal avastasid Otto Hahn ja Fritz Strassmann uraanituuma jagunemise aeglaste neutronite toimel. Frederic Joliot-Curie tuvastas uraani lagunemise kui ahelreaktsiooni. [3] Termotuuma uuringute ajalugu algab 1941. aastast. Mais 1941 tuli jaapani teadlane-füüsik Tokutaro Hagivara (Kioto ülikool) oma loengul välja mõttega termotuuma reaktsiooni võimalikusest vesiniku