Kevadel sünnitas Ragnfrid tütre, kes sai nimeks Ulvhild. Ulvhild oli ilus ja rõõmsameelne laps ning tõi Jørundi tallu palju rõõmu. Kui Kristiina oli pigem oma isa laps ja silmarõõm, siis Ulvhild oli emale õnne ja naeru põhjuseks. Nii kesti see kolm aastat kuni neid külastas Väina Trond Ivaripoeg oma naise ja kolme väikse pojaga. Oli ilus päikesepaisteline päev, täiskasvanud ajasid omavahel juttu ja lapsed mängisid õue peal ning ronisid Lauritsa toodud palgivirna peal. Üks poeg oli Ulvhildi löönud ja Trond tuli kohale, võttis Ulvhildi sülle ja karistas poega. Samal ajal aga tuli üks mees oma suure musta sõnakuulmatu sõnniga, kes lõpuks end mehe käest lahti kiskus. Trond hüppas palgivirnale, ajades teisi lapsi edasi. Tema enda all aga libises üks palk ja Ulvhild kukkus talt sülest maha, palk aga veeres edasi lapsele selga. Hetkega oli Laurits all, kuid siis suundus sõnn tema poole. Ta haaras sõnnil esmalt
Mari abiga pääsesid nad kodust välja. Hoolimata oma isa keelust sõbrustasid nad Oru poistega. Tüdrukud soovisid suvel aita magama minna, kuid taaskord oli isa sellele vastu. Joosep ei saanud nüüd kuidagi liisi juurde ööseks minna. Ka koer Pollo oli nende armastuse vastu. Üheskoos hävitati koer. Eespere võttis endale uue karvase ja musta värvi koera Muska. Paraku oli uus koer Joosepi vastu veelgi õelam. Joosep ja Liisi hakkasid kohtuma palgivirna juures. Saabus sügis ning Joosepil oli aeg kroonusse minna. Tüdruk soovitas tal liisku oma käe ehk vasaku käega võtta. XXXIII Nüüd oli Indrekul karjas palju rahulikum, sest kiuslik vend oli nüüd sulase asemel. Hiljem tuli karja ka noorem vend Ants. Üle kõige meeldis indrekule kala püüda. Orul oli samal ajal karjas Riia, kes alati oma lemmikkassi Millit kaasas kandis. Indrekule ei meeldinud see kass aga üldse. Samal arvamusel oli koer Muska, kes oli meister kassi- ja ussitapja
annaabi.ee 
