maakividele. Kuna hoone asub kruusasel pinnasel, on vajumine olnud väike, kuid aja jooksul on tekkinud otsa seina äärde (pildil paremal) ´´´kultuurikiht´´,mis tuleks eemaldada. Vundamenti täiustama ei pea. Seinad (Halvas seisukorras) - Aida seinad on ehitatud palkidest, nurgad on ühendatud järsknurktapiga. Palkide omavaheliseks kokkusobitamiseks on kasutatud lahtist vara. Palgid tuleb osaliselt välja vahetada. Mädanenud on paar palki kahest alumisest palgireast ning ühes otsaseinas vajaksid väljavahetamist umbes pooled palgid. Varad vajaksid tihendamist. Vahelaed (Rahuldavas seisukorras) - Vahelaetaladena on kasutatud palke. Vahelaed on ehitatud servamata laudadest. Mõningad lauad tuleks välja vahetada, kuna katus on läbi sadanud. Põrandad (Heas seisukorras) - Põrandad on ehitatud servatud plankudest (pole omavahel ühendatud). Põrandad on terved, vajaksid vaid hooldust.
tselluloosi, eelistab okaspuitu. Pruunmädanikuga kahjustatud puit mureneb kuivades kuubikujulisteks tükkideks, sellega märkimisväärne puidu tugevuse vähenemine. Pruunmädanik võib esineda mis tahes hoone osas. Uuritud elamutes oli pruunmädanik kõige levinum kahjustus, mida esines 13 proovis 29-st (6003, 6005, 6006, 6009, 6012, 6018, 6028 ja 6031), Joonis 3.1. Kõige rohkem proove võeti esimesest kahest palgireast, kuna seal olid visuaalselt tuvastatavad kahjustused kõige suuremad. Proovide järgi oli alumine palk kahjustunud 1-10 cm ulatuses. Vundamendist kõrgemates proovides oli mädanikkahjustus rohkem palgi sisemuses. Seetõttu ei saa puidu kahjustuste üle otsustada ainult välisilme järgi. Joonis 4.7 Pruunmädanikuga kahjustatud konstruktsioonid: põrandatala (vaskul), seinapalk 1m kõrgusel (keskel), kolm esimest seinapalki (paremal).