Vanemad laste elus (põlvkondadevahelised suhted) Kirjanik Jaan Kruusvall on kirjutanud novelli "Pärandus", kus on ta pööranud peatähelepanu põlvkondade vahelistele suhtele Kirjeldades, et alati ei ole inimestele kõige tähtsam omada mitmekohalisi numbreid palgatsekil, suurt maja, luksuslikku autot ning kolme kuulsat firmat, vaid sageli vajavad nad midagi rohkem sügavamõttelisemat ja hingelisemat, mida pakub inimesel just oma ligimeste tähelepanelikkus, nõuanded ja tugi. Aga missugusteks on muutunud tänapäeval laste ja vanemate vahelised suhted, kas siiani ollakse teineteisele toeks ja on olemas omavaheline tolerantsus? Tõsi ta on, et me kõik sünnime siia maailma, moodustades väikese osakese selles
Kahjuks on ka erandeid, kuid tuleb loota, et need pigem kinnitavad reeglit, mitte ei lükka seda ümber. Miks siis ei püüta vältida materiaalse rikkuse osakaalu, ning just tähtsusatada vaimset rikkust mis peaks tegema inimesi õnnelikuks? Tegelikult, juba koolipingist alates hakatakse omandama teadmisi, ehk vaimset rikkust, milles tulevikus kasvab välja materiaalne rikkus, ehk siis õpitud teadmised kajastuvad hiljem palgatsekil. Vaatamata ülalmainitule, ei tähenda rikkus alati raha. On olemas ka vaimne rikkus, mida mõnele on antud rohkem, kui teisele. Samas, inimeste võimetel puuduvad piirid, kuid seda ei ole võimalik tõestada, sest kõigi inimeste eluiga on paraku piiratud. Mõnel lõppeb see varem, mõnel hiljem, ning lõpuks jääb ikka alles see teadmatus ning uudishimu sellevastu, mida veel oleks võinud teada saada või kui palju jäi veel avastamata. Pikka aega püsis arvamus, et teatud vanuse