seadus. Soome palgad ja maksud Soomes määratakse miinimumpalk, nagu palk üldse, erinevate alade kollektiivlepingutes. Üldist ja kõigile ühist miinimumpalka ei ole. Kollektiivlepingutes määratud palgatasemest tuleb kinni pidada nii soomlastest kui teistest rahvustest töötajate puhul. Erinevalt Eestis harjumuspärasest kuupalgakesksest töölepingust on Soomes palgaläbirääkimiste aluseks tavaliselt tunnipalga suurus (erandiks on juhtivtöötajad). Alljärgnevalt Soome palgatasemetes orienteerumise hõlbustamiseks mõned keskmised bruto-tunnipalgad eurodes erinevatelt tegevusaladelt 2011. aastal: Ehitaja 1216 Lapsehoidja, hooldusõde 910 Müüja 1012 Bussi-, veoautojuht 1315 Juuksur, kosmeetik 1012 Tehasetööline 1316 Õpetaja alates 17 Koristaja 9,5 Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Munitsipaalmaks on kindel protsent tuludest, ja see on eri valdades/linnades erinev
eksporditav koju tagasi naastes. (Ibid) Euroopa Liidu kodanikele kehtivad regulatsioonid, mis puudutavad sotsiaalhüvede edasikandumist on õpetlik eeskuju kogu maailmale. Regulatsiooniga 1408/71 on tagatud sotsiaalkindlustuse õigus EL-is, et ükski liidu kodanik ei peaks olema ebasoodsamas seisus liikudes ühest liikmesriigist teise tööle. (Ibid) Kui vaadelda erinevate Euroopa Liidu riikide pensionite määrasid, siis on neis väga suured käärid nagu tegelikult ka palgatasemetes. Üldjoones on väga raske võrrelda pensionite suurust, kuna enamikes riikides on lisaks riiklikule pensionile ka täiendavad kogumisvõimalused. Aga võttes aluseks OECD 2013 aasta raporti on näha, et Lääne-Euroopa 5 ja Ida-Euroopa vaheline erinevus on suur. Suurimad pensioni asendusmäärad keskmisest töötasust on Euroopa riikides Holland (90,7%), Taani (78,5%), Austria (76,6%), Hispaania (73,9%)
imporditava hüvise tootmine. Tulemuseks on kas täielik või osaline tootmise spetsialiseerumine. Kehtib tegurihindade võrdsustumise teoreem. Kui pakitalimahutuste suhe mudelis vaadeldavates riikides ei muutu ning mõlemad riigid ei ole kaubanduse kaudu täielikult spetsialiseerunud, viib vaba rahvusvaheline hüvistevahetus tootmistegurite hindade täielikule ühtlustumisele. Teisisõnu: kaovad erinevused riikide palgatasemetes ja intressimäärades. Selliste eelduste korral asendab vaba rahvusvaheline kaubandus täiuslikult tootmistegurite rahvusvahelist liikumist. Kui eksisteerivad kaubanduspiirangud või kui riikide vahel on toimunud täielik tootmise spetsialiseerumine, siis rahvusvaheline kaubandus mitte ei kaota tegurihindade erinevusi, vaid ainult vähendab neid. Incoterms´i võimalused müügilepingu koostamisel Eksportimportlepingu paradoks
annaabi.ee 
