Tööturgu see tuntavalt ei mõjutanud, sest aeglustumine ei olnud tegevusalade lõikes laiapõhjaline ning majandusarengu mõju jõuab tööturu näitajatesse viitajaga. Nõrgast majanduskeskkonnast hoolimata oli hõive kasv tempokas, isegi kui arvestada tööealise elanikkonna loomulikku kahanemist ja välisrännet, mis selle aasta tööturu statistikas veel ei kajastu. Kiirenes ka palgakasv, mis viitab suurenevale tööjõu puudusele. Töötuse määr on langenud tasemele, mis tekitab palgasurveid, ja töökoha vahetajate osakaal uute töötajate seas suureneb.Ettevõtted on pidanud palkasid tõstma rohkem, kui on kasvanud tootlikkus, mis on vähendanud töökohtade hoidmise puhvreid võimalike tagasilöökide korral. Tööjõu ühikukulu on viimase kolme aasta jooksul kasvanud kokku üle 9%, mis on suurem kui Euroopa Komisjoni tasakaalustamatuse hindamise häiremehhanismi piirväärtus. Tööjõu ühikukulu kiire kasvuga kaasnevad peamised ohud on hinnasurve suurenemine, mis on juba
42% lt 110% ni 2008. aasta lõpuks, mis oli Eli uute liikmesriikidega võrreldes kõrge näitaja. kodumajapidamiste laenudest üle 80% olid eluasemelaenud ning mittefinantsettevõtete investeeringutest moodustavad hooned ja rajatised üle kolmandiku. Seega läks suur osa laenurahast kinnisvara soetamiseks sellealaseks äritegevuseks, mitte aga ekspordipotentsiaali tõstmiseks. Ehitusbuum kasvas ehitussektori hõive aastatel 2004-2007 peaaegu kahekordseks, tekitades tööjõupuudust ning palgasurveid konkureerivates sektorites. Eesti soodne ettevõtluskeskkond on toonud riiki suures mahus otseinvesteeringuid finantssektorisse, kaubandusse ning kinnisvara- ja äriteenindusse( kokku 73% aastatel 1994-2008). Kõigest 14% otsestest välisinvesteeringutest on läinud ekspordipotentsiaaliga töötlevasse tööstusesse. Euro kasutuselevõtu kursil püsimine ning märgid majanduse toibumisest on taas liigi meelitamas välisinvestoreid. Euro kasuselevõtu mõjud; parem
annaabi.ee 
