Alustada tulekski ehk viimasest kaotada ühiskondlikud stereotüübid ja hoiakud. Seejärel muutuks ka võrdõiguslikkuse probleem paremini lahendatavaks. Samas ei tohiks võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisel ära unustada ka mehi, et mitte kalduda positiivse diskrimineerimise suunas. Soolise ebavõrdsuse seadus saab reguleerida naiste ja ka meeste võrdõiguslikkust mitmetes ühiskondlikes sfäärides. Nt: kaotada ebavõrdsed palgasuhted, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted jms. Minu arvates peaks soolise võrdõiguslikkuse seadust siiski mingil määral rakendama ka perekonnasiseselt, kuna see oleks ehk ainuke seadus millele oleks võimu naise ja mehe suhete üle abielus - lisaks inimõigustele. Eestis reguleerib seadus: Seaduse eesmärk on edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust keelustades diskrimineerimise soolise
analüüsivad ainult nähtavat maailma, kus kaubad juba ringlevad eraldi nende tootmisest, minemata süvitsi sotsiaalsete suhete sisse, kus need toodeti. Asjadel oleks väärtus justkui ainult tänu nende vahetatavusele - teiste asjade või rahaga. Kuid tegelik väärtus tekib nendele asjadele inimese tööga. Seega näeme väärtust ,,fantastilises vormis", mis tekib võrreldes teiste asjadega, mitte inimiestevahelised suhete läbi: töö, palgasuhted, klass, vaid asjade endi võrgustik. ,,Sotsiaalne hieroglüüf" - meist väljaspool asuv objekt, millel on omadused samuti meist väljaspool asuvas maailmas. Fetis. Tavaline reklaamis - auto ei ole lihtsalt töö vili, millel on teatavad sensoorsed omadused, vaid millel on maskuliinsed/feminiinsed omadused, staatus, moodsus jne Vahetusväärtus on justkui loomulik omadus asjadel, kuid samamoodi ka paljudel teistel
annaabi.ee 
