kuid sellegipoolest, pole sellele piisavalt reageeritud. Probleemi tuum pöörleb ümber fakti, et ligikaudu 90% rõivastest Euroopas ning USA's on valmistatud väljaspool kontinente. Näiteks on Bangladesh'i rõivatööstustes töötavad töölised toodud välja kui kõige enam alamakstud töötajad. Ligikaudu 80% nendest töötajatest on naised, kelle miinimum kuupalgaks on loetud vaid 65$, kuid tegelikkuses on teatud põhjustel nende palganumbriks isegi vähem kui 10$ kuus. Ühiskond nõuab aina odavamaid hindasid, firmad aga peavad seetõttu tootma rõivaid võimalikult minimaalse summa eest, mis tähendab pinget tööstusele ning töötajatele. Tekib oksjonilaadne kauplemine - kes teeb töö vähima võimaliku hinna eest, saab töö omale. Suure nõudluse tõttu on seda tööd nõus tegema isegi väga noored lapsed, kelle vanemad tihti töökeskkonda kaasa võtavad.
16 001-18 000 kr 4,8% 2,4% 1% 18 001-20 000 kr 0% 0,4% 1% Üle 20 000 kr 9,5% 2% 5,4% Ei oska 9,5% 17,4% 18% öelda/keeldus Küsitletud inimeste seast selgub, et kõige kesksemaks palganumbriks on 4001-8000 kr. Põhiharidusega inimeste seast teenis 42,9% 4001-6000 kr kuus. Keskharidusega inimeste seast teenis suurim osa ehk 24,3% kuu palgaks 6001-8000 kr kuus. Kõrgharidusega inimeste seast teenisid suurimad protsendid 18% ja 18% 4001-8000 kr kuus. Seega võib järeldada, et haridus ei mängi palga suurusel erilist rolli. 5.2 Milline seos on haridusel laste arvu ja töökohaga ? · Esmalt vaatasime, milline on perekondlik staatus põhiharidusega inimestel siis kesk- ja
annaabi.ee 
