Võime nimetada ka alanõudmise e tsükliliseks tööpuuduseks. II. Tehnoloogiline tööpuudus, mille all mõistetakse eelkõige protsessiinnovatsioonist põhjustatud töökohtade vähenemist, sest elavtöömahukuse vähenemise efekt on suurem kui uute töökohtade loomise efekt. III. Palgakulude suurenemisest põhjustatud töötus, st töötasud koos lisatasudega suurenevad kiiremini kui kasvab tööviljakus. Sellisel juhul tõstavad ettevõtted toote hinda, et kompenseerida palgakasvust põhjustatud omahinna tõusu ning kasumite vähenemist, samuti püütakse suurendada tööviljakust, koondades töökohti, millede tootlus on alla keskmise taseme. Edasised nominaalpalga tõstmised sel viisil kõrgenenud arvutusliku tööviljakuse alusel viivad aga uuesti palgakulude suurenemisele. Kui aga valitsuse poolt kehtestatakse tööturu tasakaalupalgast kõrgem miinimumpalk, viib see nn. klassikalisele tööpuudusele, sest
positiivsed kasvuväljavaated viitavad tõusutrendi jätkumisele. Järgnevatel aastatel on oodata kasvu kiirenemist siseturule suunatud teenindusharudes kooskõlas investeerimis- ja tarbimisaktiivsuse suurenemisega. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul kasvab Eesti majandus sellel aastal kaks protsenti, kasv kiireneb järgmisel aastal 2,4 protsendini ja 2016. aastal 3,4 protsendini. Majanduskasvu kiirenemist toetab eratarbimise kasv, mis on tingitud tugevast palgakasvust ja vähenevast tööpuudusest. Statistikaameti andmetel kasvas 2014. aasta kolmandas kvartalis keskmine kuupalk 5 protsenti. Teise kvartaliga võrreldes püsis brutopalga aastane kasvutempo samal tasemel, kuid tarbijahindade alanemise tõttu kiirenes palga ostujõu kasv 5,6 protsendini. Piirkond Rahvaarv Palgatöötaja keskmine brutotulu
Seepärast on Eesti valitsuse majanduspoliitiliste prioriteetide seas olulisel kohal sisemaise säästu suurendamine valitsussektori säästu olulise suurendamise ja erasektori säästmise stimuleerimine struktuursete reformide kaudu. EESTI MAJANDUS AASTAL 2004 2004. aasta teisest poolest sai vähemalt ajutiselt pöördepunkt. Välisnõudlus Eesti ekspordi järele kasvas - ja see omakorda peatas väliskaubanduse ja ühtlasi ka jooksevkonto puudujäägi süvenemise. Tootlikkuse kasv taastus palgakasvust kiiremini ning ressursid ja tootmistegurid nihkusid rohkem ekspordile orienteeritud sektorite suunas. Selline areng on Eesti-suguse väikese avatud majanduse konkurentsivõime seisukohalt äärmiselt tervitatav - on ju eksporditulud meie majandusarengu seisukohast eriti tähtsad, moodustades ligikaudu 80% SKT-st. EESTI MAJANDUS AASTAL 2005 Veelgi olulisem on, et Eesti kodumajapidamised on suutnud pimestavate müügi- ja laenupakkumiste kiuste oma tarbimishimu kasvu ohjes hoida
annaabi.ee 
