Gotz-Kozierkiewicz, Skrzeszewska.Paczek, 1990) . Hüperinflatsioon oli näiteks 1989.a. Jugoslaavias, kus jaehindade indeks ulatus 135%-ni ning Poolas 1989.a. augustist kuni 1990.a. veebruarini jaehinnad olid 1990.a. veebruaris keskmiselt 9,3 korda kõrgemad kui 1989.a. juulis. (Alari Purju 1991). Palgainflatsioon Kuluinflatsiooni üksikutest alaliikidest märgime kõigepealt palgasurvest tingitud inflatsioon ehk palgainflatsiooni. Turumajanduses moodustavad palgakulud paljudes ettevõtetes kuni kolmveerand kõigist tootmiskuludest (Dolan, Lindsey, 1988). Samal ajal on tööjõud eriline kaup, mille hinda kujundavad ka mitmesugused majandusvälised tegurid. Palgatõus on üheks üldise heaolu tõusu allikaks juhul kui see toimub muutumatu hinnataseme juures või kui palgakasv ületab hinnakasvu. See on suureks sotsiaalpoliitiliseks ahvatluseks eriti üleminekumajanduses. Sageli tuuakse seal
Kui majanduses on saavautatud kogutoodangu täishõivetaseme, väljendub kogunõudluse kasv ainult hinnataseme tõusus, sest tegelikult kogutoodang ei saa enam suureneda. Seda olukorda nimetatakse puhtaks inflatsiooniks. 2. Kuluinflatsioon on seotud pakkumisepoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootmistegurite turgudelt. Tööjõuturu korral kirjeldatakse seda tihti kui palgainflatsiooni. PHILLIPSI KÕVER Phillipsi kõver kirjeldab inflatsiooni ja tõõtuse vahelist seost. Maksebilanss ja vahetuskursid MAKSEBILANSS Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetsete riigi poolt teatud perioodi jooksul kogu maailmaga sooritatud majandustehingud. Maksebilansi põhiosad on: · Jooksev konto - kaubandusbilanss =kaupade eksport-import - teenustebilanss