Populaarsemad Mehed tegevusalad Töötlev tööstus Ehitus Veondus, laondus, side Hulgi- ja jaekaubandus Kinnisvara ja äritegevus Naised Töötlev tööstus Hulgi- ja jaekaubandus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Avalik haldus Sooline palgalõhe · Naiste brutotunnipalk on meeste omast väiksem (Eestis 24%, EL-s -15%) · Sooline palgalõhe on tingitud vanusest, haridusest, tegevusalast, piirkonnast (2/3 palgaerinevustest on põhjendamatud) · Mehed teenivad kõigil haridustasemetel naistest rohkem · Kolmanda haridustasemega naine teenis 2003.a. Eestis 40% (EL-s 21%) vähem kui sama haridustasemega mees · Meeste palk on haridustasemega tihedamalt seotud kui naiste palk EL eduprogramm "Tööhõive ja sotsiaalne solidaarsus" 2006 Üldised eesmärgid: · Liikmesriikide sotsiaalmajandusliku arengu analüüsimine, kehtivate sotsiaalmajanduslike
konkureeri omavahel Diskrimineerimisest räägitakse tööjõuturul siis, kui palgaerinevusi põhjustab mingi asjasse puutuv personaalne omadus, näiteks rass, sugu, rahvus, usk või pikkus, kaal ja vanus. Suurim grupp, kes on paljuski majanduslikult diskrimineeritud, on naised, sest naised surutakse üldjuhul madalamapalgalistele töökohtadele. Paljud kõrgepalgalised kohad on aga reserveeritud meestele. Ameerika kogemustest lähtudes on pool kuni kolm neljandikku palgaerinevustest meeste ja naiste vahel põhjustatud erinevast haridustasemest ja erinevatest kogemustest ning üks neljandik kuni pool on põhjustatud diskrimineerimisest ja muudest teguritest. Paljudes riikides mõjutavad ametiühingud oluliselt tööjõuturgu. Eestis on ametiühingud alles kujunemisjärgus ja seetõttu on nende roll tööjõuturu mõjutajana küllalt väike. Ametiühingud võivad
annaabi.ee 
