Mõned inimesed töötavad paremini või/ja kiiremini kui teised. Põhjuseks võib olla: kõrgem kvalifikatsiooni tase ja oskused: mida kõrgem need on, seda suurem töötaja saavutused. Erinev kohtlemine mille põhjuseks on isiklikud omadused ja saavutused, ei kujuta endast diskrimineerimist. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et inimesi ei diskrimineerita tunnuse alusel, mis talle on omistatud. Võrdse kohtlemise seaduses on välja toodud erinevad diskrimineerimise vormid: 1. Palgadiskrimineerimine - mõnedele töötajatele või töötajate rühmadele maksvad rohkem võrreldes teistega. Igal riigil on olemas töötajad võrdse kvalifikatsiooniga ja kogemusega, kes tihti saavad erinevad palgad sama töö eest ja sama tegevusalal või organisatsioonil. Meil on traditsioonilised grupid mis on kõige rohkem diskrimineeritud palga kohta: naised võrreldes meestega, neegrid võrreldes valge inimestega. 2. Diskrimineerimine töö saamisel . Selle diskrimineerimise all saavad lisaks teiste
3. Tasustatud ja tasustamata tööde jagunemine Diskrimineerimine tööturul: Tööhõivega seotud diskrimineerimine - töölevõtmine, töölt vallandamine või koondamine; Ametialane diskrimineerimine – nn naiste ja meeste tööd, eelarvamuslik töö ja selle tegija ettekujutus; Nn. ‘klaaslae fenomen’, kus teatud gruppide esindajatel on raskem kui teistel saavutada kõrget ametiposti ning ebavõrdsusilmingud edutamisel. Palgadiskrimineerimine- samal ametikohal saavad töötajad erinevat tasu. Ebavõrdse töötasu probleem - samaväärse töö eest saadakse erinevat tasu. --- Diskrimineerimisteooriad: 1. Gary Beckeri diskrimineerimisteooria Diskrimineerimismaitse kui distantsihoidmine mingi grupi esindajate suhtes (Beckeril valgel tööandjal musta töötaja suhtes). Diskrimineerijad on nõus selle maitse eest maksma, diskrimineerimine toob neile tegelikult rahalist kahju
annaabi.ee 
