ai (a×b) m cm m Puude rida 6 1,4 70 0,04 ha Õu 34,5 0,36 18 0,06 ha Hoone 10 0,22 11 0,02 ha Pindala määramine palettidega Ruutude arv, joonte kõlvik vahe kõlviku pindala märkused I mõõtmine n=21 P=n*p=21*0,01=0,21ha II mõõtmine n=21,5 P=n*p=21,5*0,01=0,22ha mõõtmiste vahe P=|0,21-0,22|=0,01 Plub=0,04*5000/10000*0,5=0, Soostunud lubatav vahe 01 heinamaa Pkesk Pk=(0,21+0,22)/2=0,22ha 0,01 - ühe ruudu pindala
Lubatav sulgemisviga on 2000 üldpindalast. Lubatava sulgemisviga jaotatakse fp põhikontuuride vahel propotsionaalselt pindalale: i = - Pteor × Pi. Parandatud pindala saadakse valemist: Pi par = Pi + i. 4.9. Mis on pihustatud kontuur? Pihustatud kontuurid on väiksemad kõlvikud, mis asuvad põhikontuuride sees. Üle 3 cm² pihustatud kontuuride pindalad määratakse tavaliselt planimeetriga, väiksemad palettidega. Pihustatud kontuuride pindalad lahutatakse põhikontuuride tasandatud pindaladest. 4.10. Mis on magistraaljoone tagune pindala? Kui maaüksus piirneb kõverjoonelise loodusliku objektiga, nagu näiteks teega, ojaga, veekogu kaldjoontega jne, asetatakse piirimärgid sellise algusesse ja lõppu, pikendades sirget piirjoonte loodusliku objektini. Mööda piirimärke ühendavat sirgjoont (magistraaljoont) mõõdetakse piirimärkide vahekaugus
annaabi.ee 
