Ka zanrid muutusid. Missatsükkel asendus tavamissaga ja lisandus kaanon. III põlvkonda sümboliseerib meister Josquin Despres, kes lihtsustas rütme ja akordikat. Kuna IV põlvkonna heliloojate zanrid jäid samaks, ei kerki sealt ka märkimisväärseid teoseid esile. Samas aga V generatsiooni vaieldamatu suurkuju oli Orlando di Lasso (1532-1595) kes tõi zanritesse uuendusi ja kaotas muusikast rangete reeglite tähtsuse. Lassot võrreldakse Itaalia muusikameistri Giovanni Pierluigi de Palestrinaga, kes küll oma eluajal polnud nii kuulus, kuid oma loominguga avaldas mõju tervele Euroopale. Kui 16. sajandil tekkis protestantism, tekkis ka uus koraali liik Luteri koraal. Kuid koos uue usuvoolu ja reformidega tekkis sellele ka takistusi, nimelt vastureformatsioon. Katolik kirik tahtis taastada vanad komber kirikulaulus. Nagu enne öeldud, renessansi ajal oli suurem osa muusikast ilmalik. Prantsusmaal kutsuti ilmalikku laulu sansooniks
· 5001200 motetti (olenevalt, mida täpselt motetiks lugeda) · umbes 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu. Lassuse eluajal oli ta looming imetletuim ja enim trükitud, järgnevatel sajnditel sai temast muusikaloo suur legend. Ja ometi on põhiline osa tema muusikast täna tundmatu.Tema loomingus leidis viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiil Madalmaade muusika. Võrreldes Palestrinaga, on Lassuse väljenduslaad palju impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem.Tal on piiritult leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid,mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele.( Tema väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis.) Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina ( 1525 või 1526-1594) oli itaalia helilooja.Ta oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja. Ta sündis väikeses Itaalia kohas nimega Palestrina
annaabi.ee 
