häbiväärsele elule. Sest lähemalt vaadates selgub, et palju vähem saavad surma need, kes on vaprad, kui need, kes hirmunult põgenevad. On selge, et vaprusele järgneb ka suur kuulsus, sest kõik tahavad vapralt koos võidelda. Teistes riikides juhtub araga ainult see, et teda räägitaks pärast taga; muidu käib aga arg samuti nagu vappergi turul ja istub kõrvuti vapraga ja treenib ennast, kui tahab. Spartas on aga kõigil häbi võtta arga endale lauakaaslaseks või koos temaga palestral harjutada. Kui valitakse pallimängus osalejaid, siis sageli jääb arg ilma kohata; kooride esinemise puhul saadetakse ta häbistatute kohale; ka teedel peab ta eest ära astuma, istekoha peab ta aga isegi endast noorematele vabastama. Ja tütarlapsi, kes on tema sugulased, peab ta kodus kasvatama ning ka need kannavad tema ebamehelikkuse süüd. Naist selline vääritu endale ei leia ja peab selle eest, et ta on ilma naiseta,
jaotatud kolmeks kaarjaks osaks ja püstkäikudega paljudeks sektoriteks. Orkestra taga, istmeridadest vabal kohal asetses skenee lavaehitis kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum. Skenee kaarjate külgtiibade vahel oli näitlejate esinemiskoht, orkestral aga paiknes koor, mis näitlejate sõnu kordas. Linnarahva peamiseks kogunemiskohaks oli turuplats e. agoraa, mille ümber paiknesid mitmesugused ühiskondlikud hooned ja templid. Suur osa oli spordirajatistel: staadionil, palestral, gümnaasiumil, hipodroomil. Kreeka arhitektuuri tähtsaimaks ehitiseks on tempel. Võtnud üle egeuse (mükeene megaron) ehitustraditsiooni, kujundasid kreeklased u. 7.saj.eKr. välja templite põhitüübid. Kreeka tempel koosneb kaheks või kolmeks ruumiks jaotatud ehitisest. Pearuumi, milles asus templi pühendkuju, nimetatakse cella e. naos, paljudel templitel asus selle ees ka väiksem eesruum e. pronaos. Templi tagaküljel v õis asuda veel üks väike ruum, mida nimetati
annaabi.ee 
