Iisraeli paikseksjäämise ajal kuulus Palestiina temast lõuna pool asuva Egiptuse uue riigi (1670- 1200 eKr) mõjusfääri. Ilmselt olid mõningad iisraeli hõimud 16. sajandil eKr rännanud Egiptusesse. Mälestused sealt väljarändamisest kajastuvad hilisemate autorite poolt ühendatuna 2. Moosese raamatus. Egiptuse riik polnud tol perioodil enam oma võimsuse tipul. Jumalataolise vaarao kõrval omandasid üha suuremat võimu ka riigi kõrgemad ametnikud. Palestiinaski kuulus tõeline võim kohalikele kaananlastest vasallidele, kelle erinevaid usukombeid kujutatakse Piiblis negatiivse värvinguga. Teiseks suurriigiks oli idas asuv Vana-Babüloonia (Piiblis: Paabeli) riik. Selle riigi mõjust Iisraelile annab tunnistust sealt leitud kuningas Hammurapi seadustekogu, mis pärineb 2. aastatuhande algusest eKr. Seadustekogul on kokkulangevusi Moosese seadustega. Peale selle on mitmetel Babüloonia müütidel ühisjooni Piibli loomislugudega
pärimuste juured. Iisraeli paikseksjäämise ajal kuulus Palestiina temast lõuna pool asuva Egiptuse Uue Riigi (1570-1200 e.Kr.) mõjusfääri. Ilmselt olid mõningad iisraeli hõimud 16. sajandil e.Kr rännanud Egiptusesse. Mälestused sealt väljarändamisest kajastuvad hilisemate autorite poolt ühendatuna 2. Moosese raamatus. Egiptuse riik polnud tol perioodil enam oma võimsuse tipul. Jumalataolise vaarao kõrval omandasid üha suuremat võimu ka riiga kõrgemad ametnikud. Palestiinaski kuulus tõeline võim kohalikke kaananlastest vasallidele, kelle erinevaid usukombeid kujutatakse Piibis negatiivsete värvinguga. Teiseks suurriigiks oli idas asuv Vana-Babüloonia (Piiblis:Paabeli) riik. Selle riigi mõjust Iisraelile annab tunnistust sealt leitud kuningas Hammurapi seadustekogul, mis pärineb 2. aastatuhande algusest e.Kr. Seadustekogul on kokkulangevusi Moosese seadustega. Peale selle on mitmetel Babüloonia müütidel ühisjooni Piibli loomislugudega