Vahevöö-sügavusel 30- 2900km.Vahevöös on Mg ja Fe oksiidid ja silikaadid, lisandina Al,Ca,Na,K.Siin rohkem hapnikku,kui tuumas.Tuum-jaguneb kaheks:2900-5520km on välistuum-vedelas olekus ja sisetuum 5120-6371km.-tahke aine omadustega. 3)Biokronoloogiline areng ja aeg:Seda uurib stratigraafia-protsesside ajaline järjestus ja suhteline kiirus.1)kronostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks aeg.a)Ladem- settinud.b)Ladekond-aegkonna vältel settinud(paleossoikum,mesosoikum jne) c)Ladestu- ajastu vältel settinud(kambrium,ordoviitsium,silur,devon,perm) d)Ladestik-vana,kesk ja hiliskambrium jne. e)ladejärk-väikseim globaalne ajaüksus. f)kohaliku levikuga lade.2)Litostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks on kivim.(kihtkond,kihistu,kihistik,kiht) 3)Biostratigraafilised ühikud-aluseks on tsoon.Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine. 4)Kainosoikum-65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani.Nafta ja
Kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala, kus pinnakate ja mullakiht on õhukesed (30 cm) või pole neid üldse. Huumus- ja toitainerikas kiht. Karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja, pinnakate puudub või on kuni 1 meeter. 50. Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? Kronostratigraafilised ühikud. Ainuke kriteerium on neis aeg, piirid on neis samaaegsed, see on geoloogide idealism, aga sinna ei jõuta. Ladekond Aegkond (vendi, paleossoikum, mesosoikum jne) Ladestu Ajastu (kambrium, ordoviitsium, silur, devon, perm) Ladestik Ajastik (vana, kesk, ja hiliskambrium jne) Ladejärk Ajajärk (väikseim globaalne ajaüksus) Lade Iga (lokaalne üksus) 51. Maavarad Eesti pinnakattes Enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate, lisaks turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, veerised. 52. Kuidas tekib põhjavesi?
annaabi.ee 
