pinnakate Kainosoikumis Kvaternaari ajastul. Komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest Aluskord Kristalset aluskorda on uuritud arvukate puuraukude abil, kuna Eesti alal see ei paljandu. Eesti ala paikneb Svekofennia aluskorraplokil, mis pärineb Proterosoikumist. Plokk on Paleoproterosoikumis eksisteerinud ookeani sulgumisel tekkinud kurrutusala. Ploki koostiseks on peamiselt tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilised kivimid vanusega 1,81,9 miljardit aastat (Orosiri ajastust). Neid gneisse ja migmatiite läbistavad 1,541,67 miljardi aasta vanused (Paleo- ja Mesoproterosoikumi aegkondade üleminek) rabakivi-intrusioonid. Svekofenni orogeneesile järgnes Eesti alal umbes 1,3 miljardi pikkune kulutusperiood. Selle
Kraatonitel ei saa toimuda orogenees ehk mäetekkeprotsessid ega saa ka esineda tugevaid maavärinaid (kraaton on jäik ja stabiilne). Paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas Fennoskandia (Balti) kilbi lõunanõlval ja sellega piirneval alal Aluskorra kivimeid katavad settekivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Eesti aluskord Selle moodustavad peamiselt proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive. Suurem osa Eesti aluskorrast tekkis Paleoproterosoikumis (2.5...1,6 miljardit aastat tagasi), millal Eesti ala oli ilmselt saarkaar nagu Jaapan täna. Oleme läbinud nagu Himaalaja mäetekkeprotsessi. Toimus kivimite sügavamale vajumine ning moondumine. 800 m. a. ajavahemik oli valdavalt kulutusprotsessid. Aluskorrakivimite pealispind madaldub põhjast lõuna suunas pea kogu Eesti territooriumil (Eesti monoklinaal). Kuramaal kuni 1000 m (Balti sünekliis). Erand on Kagu-Eesti Mõniste ümbruses kirde-edela suunaline künnis, mis kerkib ligi 400 m.